Õpetajate Lehes sel reedel: kasuvanemlus, keeled ja piparkoogitraditsioon
20. detsember 2018, 21:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetajate Lehes 21. detsembril:
/nginx/o/2018/12/20/11670604t1h6f85.jpg)
Kuidas saadakse kasuvanemaks?
Et iga laps vajab kodu ja armastust, panustab riik üha rohkem, et leida üles pered, kes on valmis teistest vanematest sündinud last kasvatama. Kuigi toetusi ja teenuseid peredele on juurde tulnud, jääb lapse perre võtmisel määravaks südameheadus. Oma loo räägib Anne Lassikov, suure südamega naine, kes lisaks kahele tütrele võttis aastaid tagasi perre veel ühe väikese tüdruku ning hiljem ka täisealise puudega noormehe.
Lapse haigus tegi minust parema õpetaja
«Julgen küll öelda, et minust sai palju parem õpetaja tänu oma lapsele. Oskan nüüd muresid sügavamale näha, olen võõral maal mitu õrna hingekest ära päästnud,» räägib Aspergeri sündroomiga tütre ema Silja Aavik, kes on kakskümmend aastat aidanud Helsingi Latokartano koolis hoida isamaalt eemal olevate eesti laste emakeelt. Tütar on leidnud oma koha päikese all, kuid ette on tulnud ka tumedamaid aegu.
Eesti Maaülikooli maailma keeled
«Keel on lihtne vahend, mida me kõik kasutame. Kõrghariduse omandamise eeldusest, et üliõpilane oskab funktsionaalselt lugeda ja akadeemiliselt kirjutada ning õppejõud emakeeles teadusteavet vahendada, on aga kujunenud põhimõtteliste arutelude teema,» kirjutab Maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihver.
Keemiaõpetajate liit panustab senisest enam noortesse õpetajatesse
Loodus- ja reaalainete õpetajate puuduse ja vananemise teema on Eesti keemiaõpetajate liidu (EKL) aastakonverentsidel olnud jutuks juba aastaid. On ju keemiaõpetajate keskmine vanus HTMi andmetel 49 aastat. Nii otsustaski EKLi juhatus keemiaõpetajate jätkusuutlikkuse probleemi lahendamiseks teha midagi konkreetset ning seada eesmärgiks luua noori keemiaõpetajaid ühendav suhtlusvõrgustik ja kaasata noori senisest tõhusamalt liidu tegevusse.
Et piparkoogitraditsioon kestaks
«Piparkoogimaania» näitusest on kujunenud sündmus, milleta jõuluaega hästi ette ei kujuta. Näituse eesmärk on kutsuda inimesi üles olema loovamad ja mängulisemad, lisaks pakub piparkookide küpsetamine pere või kogukonnaga palju koostegemise rõõmu, räägib näituse korraldaja Mari-Liis Laanemaa. 6. jaanuarini on võimalik osaleda ka piparkoogitöötoas.
Kus peituvad kadeduse ja õeluse juured?
Psühholoog-nõustaja ja koolitaja Toivo Niiberg lahkab kadeduse ja õeluse tagamaid. Ta kirjutab, et kadedale ja õelale inimesele omased iseloomujooned saavad algtõuke tugevast ja mitte kustuda tahtvast negatiivsest emotsioonist, mis pärineb lapsepõlvest. See emotsioon on raskesti talutav ja paneb otsima väljapääsu. Et kadedusega käivad käsikäes rivaalitsemine ja vihkamine, seda lapsevanem esialgu isegi ei aima.