FOTO: Kuvatõmmis Instagramist

Paljude emade jaoks on oma laste naljakate seikade, nimede, sünniandmete ja intiimsete piltide internetis jagamine loomulik tegevus. Tihti avaldatakse reaalajas ka informatsiooni oma lapse asukoha kohta. Ükski lapsevanem ei tee seda ilmselt pahatahtliku kavatsusega, kuid paratamatult tuleb mõelda ka sellele, et igasuguse online-keskkonna tegevusega võib kaasneda oht lapse turvalisusele ja kahjule tulevikus, kirjutab Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrant Kätlyn Jürisaar. 

Vanemad võivad ju arvata, et sotsiaalmeedia kanalites rakendatud privaatsussätted on piisavad turvalisuse tagamiseks. Paraku ei mõelda erinevaid kanaleid kasutades ja privaatsetes gruppides materjali jagades alati sellele, et kõik grupi liikmed ei pruugi üksteist tunda ning kõigil ei ole samad huvid ja eesmärgid. Heatahtlikud inimesed võivad olla siiralt huvitatud teiste elust ja laste tegemistest, soovides olla jagatud rõõmu osa ning saada nõuandeid ja informatsiooni lastekasvatuse teemadel. Online-kanalites leviva materjali võimalikku väärkasutust illustreerib aga Telegraphis avaldatud artikkel, mille kohaselt  lahvatas 2015. aastal Inglismaal vanemate seas paanika, kui avastati, et sotsiaalmeedias olevaid laste pilte on üles laetud Venemaa pedofiilide veebilehele. Saidile oli koondatud 41 miljonit fotot, mille seas võis näha ka kolmeaastaseid alasti ja poolalasti laste pilte. Oluline on teadvustada, et kord internetti lisatud fotot on väga raske või isegi võimatu eemaldada. Läbi erinevate jagamiste on raske tuvastada pildi liikumist ning inimesi, kes lapse pilti seeläbi omavad. Pildid võivad avalike postitamistega jõuda ka ahistajateni, kes halvimal juhul võivad lapse üles otsida.

2015. aastal lahvatas Inglismaal vanemate seas paanika, kui avastati, et sotsiaalmeedias olevaid laste pilte on üles laetud Venemaa pedofiilide veebilehele.

Laste privaatsusriskiga on seotud ka nähtus nimega «digitaalne lapserööv» (digital kidnapping), mida peetakse kasvavaks trendiks. Identiteedivarguse kaitse tarkvara firma IdentityForce tegevjuht Steven Bearak sõnul on tegemist olukorraga, kus keegi võõras varastab internetist kellegi lapse pildi ning esitleb virtuaalmaailmas seda võõrast last enda omana. Ajakirjanik Jennifer O'Neill kirjutas paar aastat tagasi loo Atlantast pärit emast, kes elas läbi ehmatava kogemuse, kui ta sotsiaalmeedias olles avastas, et keegi võõras oli laikinud tema 18-kuuse lapse pilti. Hiljem selgus, et võõras jälgija oli pannud lapse pildi enda kodulehele ning teeskles, et tegemist on tema lapsega.

Digitaalse lapseröövi probleem on tegelikkuses laiem: Newsis kirjutatud artikli kohaselt levivad internetis lausa virtuaalsed adopteerimise agentuurid, kus kasutajad saavad soetada pilte ning luua endale täiuslik digiperekond. Inimesed annavad agentuurile kindlate välimuse omadustega lapse kirjelduse ning lapsendamisagentuurid hakkavad otsima järgmisi digitaalse lapseröövi ohvreid.

Internetis levivad lausa virtuaalsed adopteerimise agentuurid, kus kasutajad saavad soetada pilte ning luua endale täiuslik digiperekond. 

Emade avaldatud materjal võib tekitada teistes trotsi, mille tulemusena võib nii laps kui ka ema langeda kiusamise ohvriks. Mõnesid lapsi kiusatakse lihtsalt seepärast, et ema on postitanud lapsest naljaka pildi. Taoline avalikkuse ees olemine ja kaasinimeste (nt klassikaaslased) negatiivne reageering võib tekitada lastes suurt stressi, millega ei pruugi nad olla suutelised toime tulema. See võib omakorda mõjutada nende hindeid, suhteid teiste laste-ja vanematega, rahulolu endaga jne. Peaks arvestama ka sellega, et lastevanematest endist võivad kujuneda laste kiusajad: Huffpost kirjutas juba 2013. aastal Facebookis leidunud gruppidest, kus tehakse nalja teiste vanemate jagatud laste piltide üle. Seega ei saa kunagi tagada, kus ja kelle poolt võib laps langeda informatsiooni väärkasutamise ohvriks.

Nunnude piltide ja informatsiooni jagamine oma kasvavast lapsest võib tunduda esmapilgul süütu tegevusena ja isegi turvalisena. Online-maailmas ei saa aga kunagi kindel olla, mida järgmine hiireklõps kaasa võib tuua, sest me ei suuda kontrollida materjali liikumist, selle omamist ning seda, kuidas see seotud inimestele mõjuda võib. Enne lapse kohta pildi või info postitamist peaks iga lapsevanem küsima endalt, kuivõrd teadlik on ta nendest ohtudest, mida online-maailm endast kujutab.