/nginx/o/2011/01/24/503683t1h4d82.jpg)
Maineuurija Aune Pasti sõnul loob hea maine usaldust ja oma riiki usaldavad elanikud tunnevad end kodumaal paremini ning turistidki soovivad reisida riiki, mida nad usaldavad.
Past: hea maine lapiks eelarveauke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud inimesed erinevatelt erialadelt on hakanud küsima: milline on Eesti kuvand ja kes loob Eesti mainet.
Tõepoolest, propagandaministeeriumit meil ju pole. Kelle mure on, et riigi kuvand oleks positiivne? Ja kas selliseid suhteliselt tundmatuid nähtusi nagu kuvand ja maine üldse vaja on?
Eesti riigi kuvand on Eesti lugu nii nagu seda tajuvad elanikud, turistid, investorid, koostööpartnerid. See on Eesti pilt, mis on erinevates gruppides erinev.
Kuvand ei ole dokumentaalfilm, pigem on see mosaiik erinevatest meeleoludest ja kogemustest.
Aga inimesed suhtuvad meie riiki vastavalt sellele pildile, kuvand on inimeste jaoks subjektiivne tõde ja seda pilti samastataksegi teadmisega.
Olen uurinud Eesti kuvandit ja tean, et isegi siinsete elanike erinevate gruppide jaoks on need pildid erinevad. Näiteks venekeelsete elanike seas on Eesti pilt muutunud positiivsemaks, samal ajal kui eesti keelt kõnelevad inimesed tajuvad kodumaad pigem vähem lähedasena.
Kui kõneleme kuvandi muutmise vajadusest, siis peaksime ennekõike teadma, milline on olemasolev kuvand.
Innovatsiooniaasta puhul uuriti innovatsiooni subjektiivset tähendust ja valmisolekut innovaatiliseks käitumiseks enne kampaania-aasta algust ja pärast aastast tegevust. Kuigi kuvand on suhteliselt püsiv, näitasid uuringud, et piisava informatsiooni ja kaasamise korral on võimalik kuvandit positiivsemaks muuta, samuti suurendada inimeste soovi koostööks.
Kuvand ütleb meile, mis miski on. Me ei hakka alati mõtisklema, kas Soome on Põhjamaa, IT riik või kas seal on palju järvi.
Kuvand on tekkinud näiteks selle põhjal, kus ja milliseid naabreid sa kohtad või mõne vahva reisi järel. Hiljem me enam ei arutle, vaid käitume vastavalt sellele, kas meie kujutluspilt on meeldiv või ebameeldiv.
Lisaks kuvandile on tavaks analüüsida ka maa mainet. See uuring põhineb rohkem teadlikul arutlusel, kuigi otsuseid mõjutab kuvand ka siin.
Maa maine puhul on oluline, et hea maine loob usaldust. Oma riiki usaldavad elanikud tunnevad end kodumaal paremini, turist valib reisisihi riiki, mida ta usaldab, kõnelemata usalduse olulisusest koostöö või investeeringute puhul.
Maine puhul uuritakse, mil määral inimesed usaldavad ja austavad mingit maad, mil määral nad tunnevad selle maa suhtes positiivseid tundeid.
2011. aastal Reputatsiooni Instituudi poolt läbiviidud uuringus hindasid G8 riikide vastajad 50 maad, mis olid valitud majandusarengu, elanikkonna suuruse ja viimase aja poliitiliste sündmuste põhjal. Eestit valimis ei olnud, küll aga Soome ja Rootsi.
100 palli skaalal kogusid kõige rohkem punkte Kanada (74,76), Rootsi (74,66) ja Austraalia (74,25).
Kus oleks selles reas Eesti? Kus me tahaksime olla? Kui palju lisaks tugeva majanduse, efektiivse valitsuse ja meeldiva keskkonnaga maade esireas olemine meile endale rahulolu oma riigiga, investoritele julgust siia oma raha tuua, kuipalju enam oleks seeläbi ööbimisi väikeses Lõuna-Eesti turismitalus?