Valedetektor: Venemaa saadik vassis Vene passi võtjate hulgaga

Vale Foto: Postimees

Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov eksis või vassis teadlikult väites, et Eestis elavate kodakondsuseta inimeste arv väheneb ja suurem osa võtab neist Venemaa kodakondsuse, Eesti võimude statistika kohaselt võtab mõne teise riigi kodakondsuse vaid 14 protsenti määratlemata kodakondsuseta inimestest.

VENEMAA SUURSAADIK EESTIS ALEKSANDR PETROV ÜTLES ERR-ILE: Keskmiselt väheneb Eestis kodakondsuseta inimeste arv 3000 inimese võrra aastas ning suurem osa neist võtab Vene kodakondsuse. Saadiku sõnul on sellel aastal Vene passi saanud üle 600 Eesti elaniku.

VALEDETEKTOR TUVASTAS: VALE

Eesti siseministeeriumi andmetel väheneb määratlemata kodakondsusega inimeste arv tõepoolest keskmiselt 3000 inimese võrra aastas, neist ligi kaks kolmandikku surevad, ligikaudu 20 protsenti valivad Eesti kodakondsuse ja 14 protsenti valivad mõne muu riigi – näiteks Venemaa, Ukraina või Valgevene kodakondsuse.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuaril Eestis elamisloa alusel  88 097 kodakondsuseta inimest, 2016 oli neid 85 308, 2017. aastal 82 284 ning selle aasta alguses 80 311.

Eelmisel aastal tehtud uuring näitas, et enam kui pooled kodakondsuseta elanikud sooviksid saada Eesti kodakondsuse, 18 protsenti soovivad jääda halli passi omanikeks ehk kodakondsuseta elanikeks ning kaheksa protsenti valiksid Venemaa kodakondsuse.

Eestil puudub ülevaade topeltkodakondsusega inimestest, kuna riikide vahel ei ole automaatset andmevahetust, mille pinnalt saaks statistikat selle kohta, kui paljudel inimestel on lisaks Eesti kodakondsusele ka mõni muu kodakondsus. Põhiseadus ei luba kelleltki sünniga omandatud Eesti kodakondsust ära võtta ja seetõttu peaks sünnijärgne Eesti kodanik ise valima, millist kodakondsust ta eelistab. Selle kohustuse täitmata jätmise korral riigipoolset sanktsiooni ei ole, kinnitas siseministeeriumi pressiesindaja.