Toomas Jürgenstein: ränderaamistik usulises puhastustules

Toomas Jürgenstein Foto: Margus Ansu

Pikaaegne luterlasest religiooniõpetaja, riigikogu liige Toomas Jürgenstein (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) esitab oma arusaama ränderaamistikule lähenemiseks, lähtudes eelkõige paralleelidest piibli mõistmisega.

Möödunud nädalal juhtisin riigikogus koos Anneli Otiga palvushommikusööki. Teemaks oli paavst Franciscuse Eestis öeldud mõte, et hea elu ja hästi elatud elu pole päris samad asjad. Hommikusöögile oli tulnud kõikide riigikogu fraktsioonide liikmeid, erinevate kirikute ja koguduste vaimulikke, valdade aktiviste, kultuuriinimesi jne. Teemat aitasid lahti mõtestada baptisti pastor Meego Remmel ja Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Einike Pilli, huvikeskuse Kullo lapsed mängisid flööti, hommikusöögi jooksul kuulasime veel mitmeid meeldejäävaid sõnavõtte.

Paar päeva hiljem tekkis mul palvushommikusööki meenutades tugev paralleel arutlustega ränderaamistiku ümber. Hommikusöögil olid koos inimesed, kes said religioossest usust väga erinevalt aru. Mõned minusugused, kellele on ülimalt kristlik tegu kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmine, teisalt oli kohal inimesi, kellele evolutsiooni aktsepteerimine on patt, oli traditsioone ülimaks pidavaid õigeusklikke, utilitarismist lähtuvaid praktilisi inimesi jne. Ometi mahtusid need inimesed ühise laua taha ning aruteludes paavsti sõnade üle otsiti seda, mis ühendab. Mulle tuli mõte, et selline toimimine on väga sarnane aruteludega ÜRO ränderaamistiku üle. Ligi 200 väga erinevat riiki püüavad ÜROs rände probleemi lahendamiseks ja selle leevendamiseks ühendavaid seisukohti leida.