Aivar Viidik: pooltõed Hiiumaa talvises praamigraafikus

Aivar Viidik Foto: Sven Arbet/Maaleht

Hiiumaa edu ja hiidlaste elukvaliteedi kõige määravam tegur on ühendus välismaailmaga. Põhjus on lihtne: kohalik kogukond ja sisetarbimine, eriti talveperioodil, on sedavõrd väike, et ilma «ekspordita» on ettevõtjatel oma ärimudelit ja sellest tulenevalt ka töökohti väga keeruline pidada. Lisaks, kuna kohapeal pole võimalik kõiki riigi- ja eriarstiabiteenuseid saada, nõuab asjaajamine regulaarset ja vajaduspõhist mandril käimist. Sellest tingituna on vaja stabiilset ja kvaliteetset parvlaevaühendust aasta ringi. Ning just seetõttu läbib Hiiumaa valla äsja vastu võetud arengukava paljusid peatükke vajadus ja nõue kvaliteetsete ühenduste, eelkõige parvlaevaühenduse järele.

Parvlaeva- ehk kodusemalt praamiühendust mandri ja suursaarte vahel korraldab riik majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kaudu, kes omakorda on selle aasta algusest määranud riigi tellimust täitma ja korraldama maanteeameti. Vedaja kohustused on sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu alusel antud Tallinna Sadama tütarfirmale TS Laevad, kes opereerib nii Hiiumaa kui Saaremaa liinil kahe uue parvlaevaga, millest esimene jõudis Heltermaa ja Rohuküla vahelisele liinile 2016. aasta lõpus.

Kuigi uute praamide liinile sissetöötamine läks kohati kohmakalt, pole kogu senise tööperioodi jooksul olnud ühtegi tõsist põhjust laevade võimekusele etteheiteid teha. Ja vähemalt Hiiumaa liinil paranes olukord kõigi varasemate perioodidega võrreldes hüppeliselt ka reisijate arvu, mitte ainult kvaliteedi osas. Seega on hiidlastel põhjust olla tänulik.