• Keskerakond on lisaks üldisele toetusele kasvatanud ka oma tuumikvalijate hulka.
  • Reformierakond on peale hetkereitingu kaotanud ka potentsiaalseid toetajaid.
  • Võrreldes oma praeguse toetusega on kõige rohkem võimalik võita Isamaal.
  • Vabaerakond on valijate teadvuses lakanud eksisteerimast.

Erakondade toetus

FOTO: Martin Mölder; kujundus: Alari Paluots

Kuula artiklit

Kellel on võimalik valimiskampaanias kõige rohkem toetust juurde võita, kirjutab värskete uuringuandmete põhjal Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder.

Erakondade hetkereitingust on meil tänu Emori ja Turu-uuringute arvamusküsitlustele hea ülevaade, kuid need ei näita potentsiaali kaotada või võita. See on aga eriti valimiskampaania kontekstis vähemalt sama tähtis kui toetuse hetkeseis. Kus on praegu erakondade võimaliku toetuse põhi ja lagi? Kui suur on uustulnukate Eesti 200 ja Elurikkuse Erakonna maksimaalne võimalik toetus? Millised on Reformierakonna väljavaated ennast oma august välja kaevata?

Inimeste erakonnavalik arvamusküsitlusele vastates ja ka valimispäeva hommikul ei ole enamasti kindel. Valijatel võib olla ka teisi ja kolmandaid eelistusi, kelle poolt nad arvestatava tõenäosusega võiksid hääletada. Valimiskampaania kontekstis tuleb peale toetuse hetkeseisu arvestada ka nende teiste samaväärselt tõenäoliste valikutega. See näitab ära, kellel on kui palju võita ja kellel kui palju kaotada.

Kõikide erakondade poolt hääletamise tõenäosust arvestades sai toetuse põhjast ja laest kirjutatud selle aasta alguses[MM1]. Kuid nüüd, kui valimisteni on jäänud vaid natuke enam kui kaks kuud, tuleks selle küsimuse juurde tagasi tulla. Järgnevalt kirjeldatud maksimaalse toetuse näitaja näitab seda, kui suur võiks olla ühe erakonna häältesaak, kui ta suudab veenda kõik inimesed, kellel on selleks arvestatav tõenäosus, enda poolt hääletama. Minimaalne toetus näitab seda, kui palju on ühel erakonnal neid tuumikvalijaid, kes väga suure tõenäosusega ainult selle erakonna poolt hääletavad. Küsitlused on selle aasta jaanuari ja novembri lõpus teinud AS Turu-uuringud ja need on tellinud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut.

Kahe suurima erakonna omavahelises konkurentsis on ka siin näha, et Keskerakond on selgelt oma positsiooni tugevdanud ja Reformierakond seda kaotanud. Keskerakond on märkimisväärselt tõstnud oma toetuse lage ning võimalikku miinimumtaset. Samas on Reformierakond väga palju kaotanud nii oma potentsiaalseid valijaid kui ka tuumikvalijaid, keda on jäänud alles ehk ainult 15 protsenti. Oma positsioone on aasta jooksul tugevdanud ka EKRE, kelle maksimaalne toetus võiks praegu ulatuda kuni 25 protsendini ning kellel on tuumikvalijaid umbes 11 protsenti valijaskonnast. Kõik kolm suuremat erakonda tegutsevad teistega võrreldes palju enam oma toetuse lae lähedal. Nad on suutnud oma võimalikust toetusest maksimaalselt suure määra realiseerida, veendes valijaid, et nood peaksid hääletama just nende, mitte kellegi teise poolt.

Kahe ülejäänud valimiskonkurentsis püsiva parlamendierakonna – sotsiaaldemokraatide ja Isamaa – puhul ei ole aasta jooksul peaaegu mitte midagi muutunud. Nende reaalne toetus ning selle võimalik põrand ja lagi on püsinud ühesugune. Kuid on üks aspekt, mille poolest Isamaa paistis silma nii siis kui paistab ka praegu. Kui künnise ületamise konkurentsist väljas olevad erakonnad kõrvale jätta, on just Isamaal kõige suurem potentsiaal oma toetust võrreldes praegusega suurendada. Kui nende reaalne toetus hõljub valimiskünnise kohal, siis nende võimalik toetus on üle 15 protsendi. Tegeliku ja võimaliku toetuse suhe on Isamaal kõige suurem ning kui nad näevad vaeva, et veenda neid inimesi, kes suure tõenäosusega hääletaks nende poolt, aga võibolla ka kellegi teise poolt, siis oleks neil kõige lihtsam oma toetust suurendada.

Samuti näeme, et valmiskonkurentsi üpriski märgatavalt lisandunud Eesti 200 on umbes samasugusel positsioonil kui Isamaa. Nende reaalne toetus jääb sinna 10 protsendi alla, kuid praeguse seisuga oleks neil võimalik suurendada seda üle 15 protsendi. Samas on Eesti 200 toetuse minimaalne tase märkimisväärselt madal. Tuumikvalijaid on neil väga vähe. Teisel uustulnukal – Elurikkuse Erakonnal – on aga veel palju tööd teha, et valimiskünnisele isegi lähedale jõuda. Nendega võrreldes on silmatorkav see, et Vabaerakonna positsioon on umbes sama halb. Asjaolu, et Vabaerakonna toetuse tase on võrreldav erakonna omaga, keda hetk tagasi veel ei olnud ja kelle kohalolu avalikus teadvuses on peaaegu olematu, näitab, et valijate meelest on Vabaerakond juba sisuliselt lakanud eksisteerimast.