Seppeli sotsmeediakommentaar: kõrvalniremeedia leidis lapsevankrist tera

Objektiivi vidoelugu, milles nad näitasid, kuidas justkui juhuslikult meeleavaldusel viibinud inimesed tegelikult omavahel seotud on. Paremal ülanurgas on näha, kuidas too artikkel sotsmeedias levis. Foto: objektiiv.ee

Lapsevankrinädal. Nõnda võib lühidalt möödunud teist advendinädalat iseloomustada. Jõulurahu läheneb, aga kohal veel ei ole.

Mis siis juhtus? Ühe MTÜ korraldatud meeleavaldusel juhtus intsident, mille käigus lapsevankriga kõndiv isa proovis paarile inimesele otsa sõita ja natuke tõukas üht fotograafi. Verbaalselt ta väga võimekas ei olnud, saime teada, et tal on laps ja et kuskil on fašistid. Politsei mainimise peale võitlusvaim kadus.

Tühisevõitu sündmus sai ilusti videosse ja rõõmustas paar päeva lugejaid. Ometigi ei lastud tal unustusse vajuda, sest Postimehe videot uurisid kaaderhaaval erinevad huvigrupid.

Nüüd on see koht, kus tuleb tõdeda, peavoolumeedia jäi uurimisvõimekuselt alla kõrvalniremeediale. Ühe huvigrupi häälekandja Objektiiv tuli välja uurimusega, mis näitas täiesti usutavalt, et käruintsident võis olla plaanitud provokatsioon. See on oluline teadvustamaks, et ajakirjanduse tööriistad on kõigi kasutada ning «pildi taha» vaatamine jõukohane.

Harva murravad mingid postitused või sõnumid oma mullist välja ning kõnetavad laiemat publikut. Seekord nad murdsid mullist välja.

Siinkohal ei ole tegelikult oluline, mis oli lapsevankriga mehe eesmärk ja mida tundis või ei tundnud ema süda seda kõike eemalt filmides. Isegi Eesti 200 seotus või mitteseotus pole oluline. Oluline on, et provokatsioon jäi neelamata.

Sellest lapsevankrivideost ja Objektiivi uurimustööst kirjutan nõnda pikalt põhjusel, et nii nagu sotsmeedia sõnumid kipuvad levima omaenda mullis, kipuvad mulli jääma ka kõrvalniremeedia saavutused. Harva murravad mingid postitused või sõnumid oma mullist välja ning kõnetavad laiemat publikut. Seekord nad murdsid mullist välja.

Erakondlikus sotsmeedias lapsevankrinädal siiski uut tõusu ei toonud. Alates novembri lõpust, kui Tarandi järellainetus poliitilised meeled ning näpud kuumaks küttis, on igal nädalal toimunud vaikne ja järjekindel rahunemine.

Ligi 24 000 interaktsioonist poliitilistel Facebooki-kontodel on järele jäänud vaid 16 500. See ei tähenda puhkust erakondlikele näppudele, sest iga nädal avaldatakse rohkem postitusi kui varem, aga kasutajaid nii aktiivselt ei suudeta enam haarata. Võimalik, et peagi saabuvad tööinimesele hõlpu andvad pühad toovad endaga kaasa veelgi totaalsema vaikuse, mida eksitavad vaid poliitilised pühadetervitused.

EKRE nimekirjas kandideeriv Jaak Valge on võtnud Facebookis enda tutvustamise tõsiselt ette. Foto: Facebook

Erakondade sotsmeedias tilgub peaaegu iga nädal juurde uusi endale poliitikuprofiili teinud riigikogu valimiste kandidaate. Mõned nädalad tagasi sukeldus EKRE nimekirja kaunistav Jaak Valge poliitilisse sotsmeediasse, nüüd ka endine ajakirjanik Kalle Muuli. Viimane alles kogub hoogu, aga Jaak Valge on teinud tõeliselt hea stardi. Napi kuuga on ta iga nädal kasvatanud oma laikijate arvu poole tuhandeni ja ka tema postituste interaktsioonide arv on silmapaistvalt hea. Samas tuleb silmas pidada, et tema tõus ei ole saavutatud päris omaenese ilust ja tarkusest, vaid kasutades ostetud levikut. Mida ei saa loomulikult ette heita.

Erakondade Facebooki lehtedel kulutab oma raha suurejoonelisimalt Vabaerakond, kellel oli esmaspäeva lõuna ajal üleval 11 reklaami. Isamaal viis ning sotsiaaldemokraatidel ja rohelistel üks. Ülejäänud erakonnad oma postitustele levikut juurde ei olnud ostnud.