Jüri Allik: Eesti riigi häbi (6)

Jüri Allik
, akadeemik, Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Allik
Jüri Allik Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Millegipärast on Eesti teadlased nii andekad, et on isegi rahapuuduse kiuste tõusnud saatusekaaslastest ainsatena maailma teaduse tippu. Kui poliitikutel leiduks natuke mõistust ja praktilist meelt, siis viiksid Eesti teadlased meid peagi ja ilma suurema kärata maailma viie kõige teadusrikkama riigi hulka, kirjutab akadeemik Jüri Allik.

Algatus «Kust sa tead?» on meie poliitikute võimekust tugevalt üle hinnanud. Maaeluminister arvab, et Eesti GMO-vabaks kuulutamine aitaks kõvasti kaasa mahemaa kuvandile, mis tegelikult oligi GMOde tekkimise peamisi põhjusi. Rahandusminister pakub teadusarenduse protsendiks 0,81 protsenti SKTst, kuigi statistikameti lehelt võib saada väiksema arvu, 0,52 protsenti.

Pidevalt vihjatakse, et teaduse alarahastuses on süüdi teadlased ise, kes tegelevad tarbetute asjadega ega panusta piisavalt SKT kasvu. Kust nad seda kõike teavad? Ei teagi. Lihtsalt arvavad. Pole siis mingi ime, et suur osa riigikogu omavahel jagatud katuserahast, mis oli suurem kui kogu teaduse eelarve, läks kodukandi kirikute ja palvemajade remondiks.

Üks asi tuleb poliitikutel endale selgeks teha. Peale riigi majanduse on oluline ka riigi teaduslik rikkus. On olemas majanduslikult väga edukaid riike, mis ei ole tingimata demokraatlikud. Kuid ei ole mitte ühtegi edukat majandust, mis ei oleks ka teaduslikult rikas. Eesti majanduse peamine puudus on madal tööviljakus. Näiteks on see väärtus, mida Eesti inimene ühe tunniga toodab, kolm korda väiksem Soome ja Saksa töötegija omast.

Teadlase peamine ülesanne õpetamise kõrval on avaldada mõjukaid artikleid maailma parimates ajakirjades. Kuna iga artikli toimetamine ja avaldamine on kallis, siis hinnanguliselt andsid Eesti teadlased 2017. aastal maailma teaduskirjastuste käibesse 15 miljonit eurot. Mingi toote tegelikule väärtusele annab hinnangu tarbimine. Teadustöö tarbimise näitaja on see, kui palju teised uurijad seda kasutavad ja sellele oma töödes viitavad. Viimase kümne ja poole aasta jooksul maailma parimates ajakirjades ilmunud tööde põhjal on Eesti maailmas mõjukuselt 12. kohal 16,9 keskmise viitega iga töö kohta, mis on näiteks parem kui Soomes või Saksamaal (mõlemad 16,7). Eesti teadus on ilmselt meie kõige edukam majandusharu, milles on tööviljakus mitu korda kõrgem kui mujal.

Väga hea uudis on 19. detsembril Kadriorus kõigi Eesti erakondade esimeeste poolt antav lubadus tõsta nelja aasta pärast teaduse ja arendustegevuse rahastus ühe protsendini SKTst. Pigem on see ikkagi märkus laisa ja lohaka õpilase päevikus, kes on oma koolitükid tegemata jätnud. Sündiv kokkulepe ei pese maha seda häbiplekki, et riigikogus 2014. aastal vastuvõetud dokumendiga «Teadmistepõhine Eesti» oleks pidanud selle ühe protsendi tasemele juba ammu jõudma. Lubatu ja tegeliku vahel on 114 miljoni suurune puudujääk.

Teades, kuidas Eesti poliitikas asjad käivad, on sõlmitavast lepingust palju märgilisem see, et tekkinud on surverühmad, nagu Teadusmarss ja Eesti Teaduskoda. Kuna poliitikud ei saa endale häbitunnet lubada, on ikka vaja kedagi, kes aitab varem antud lubadusi meeles pidada ja täita. Uued poliitikasse tulijad said kohe aru, et alla kahe protsendi SKTst pole mõtet teaduse eelarveks isegi välja pakkuda.

Vaevalt et teaduse rahastamine muutub järgmiste riigikogu valimiste võtmeteemaks, kuid loodaks, et valimistel saadab edu neid erakondi, kes näevad Eesti edu alusena teadmistepõhisust ja teadlasi, kes seda põhja aitavad ehitada. Millegipärast on Eesti teadlased nii andekad, et on isegi rahapuuduse kiuste tõusnud saatusekaaslastest ainsatena maailma teaduse tippu. Kui poliitikutel leiduks natuke mõistust ja praktilist meelt, siis viiksid Eesti teadlased meid peagi ja ilma suurema kärata maailma viie kõige teadusrikkama riigi hulka.

King, D. A. (2004). The scientific impact of nations. Nature, 430(6997), 311–316. doi:10.1038/430311a

Essential Science Indicators (ClarivateAnalyics),

Vassil, K. (2018). Puudu on 114 miljonit eurot. Postimees (7. november 2018). doi:https://arvamus.postimees.ee/6447554/kristjan-vassil-puudu-on-114-miljonit-eurot?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=6447554&fbclid=IwAR3kd1iPT0mw68E9jFNULvqk8D4XKn5gzjw_90CY7oW8CYRtI88h6htyQ9o

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles