Ene Vainik

FOTO: Eesti Keele Instituut

Kuula artiklit

Lähenemas on jõulud – heategevuse, heade tegude ning ka heade sõnade aeg. Ärksamad meie seast märkavad aga, et argipäevadel meie suhtluses häid ja tunnustavaid sõnu napib. Näiteks kirjutas Rain Tunger hiljuti Postimehes „Miks on head sõnad nii loetud?“ (5.11.2018). Samast murest – heade sõnade puudusest meie igapäevases sõnavaras – on ajendatud ka eesti keele entusiastide Lembit Berkise ja Maimu Kindma koostatud väike kogumik positiivseid, toetavaid sõnu „Head sõnad“.

Kaunis kujunduses taskuväljaanne sisaldab tähestikulises järjekorras ligi 500 sõna või väljendit. Näiteks ü-tähe alt leiame sõnad ühtehoidmine, ühtekuuluvustunne, ülemeelik, ülistav, üllameelne, üllas, üllatuma, üllus ja ütlemata tore. Välimuselt kaunis ja sisemuselt õilis raamatuke on mõeldud esile tooma ja rikastama sõnavara, millega tunnustada kaasinimest ning märgata ümbruseski enam rõõmutoovaid ja positiivseid külgi. Ettevõtmisega tegid autorid kingituse Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul ning vihikut levitatakse tasuta.

Keeleteadlase kommentaarina on huvitav välja tuua, et hiljutises uurimuses võrdlesime, kuidas eestlased ja poolakad haridusteemalistes argivestluses positiivseid sõnu kasutavad. Vastupidiselt ootustele ei olnud heade sõnade sagedus eesti vestluses sugugi madalam, erines aga nende kasutamise viis. Eestlaste kiidusõnad ei olnud nii tugevalt võimendatud ega „kuhjunud“ (nt poolakas tavatseb oma keeles öelda super mega ülihea), samuti ei kipu eestlased oma tundeid otsesõnu väljendama.

Selle asemel, et öelda mulle meeldib (miski), ma olen väga rahul (millegagi) või mulle pakub suurt rahuldust (teha midagi), eelistab eestlane öelda midagi positiivset end ümbritseva reaalsuse kohta, eelistades seega jääda hinnangutes vähemalt näiliselt objektiivseks. Seetõttu on meie positiivsed sõnad sisult märksa mitmekesisemad kui poolakatel – eestlane eelistab öelda võimalikult täpselt, millist headuse kvaliteeti ta kaasinimese või ümbritseva juures märkab. Näiteks: ideaalne, uhke, kena, ilus, tähtis, vaba, tark, kerge, korrektne, populaarne, julge, loogiline, kvalifitseeritud, kompetentne, intelligentne.

Selline on meie kultuuriline omapära ja sellest lähtuvalt võtame ka komplimente ja kiitust vastu – meile lähevad rohkem korda sellised kiidusõnad, millest on näha, et meiega seotud asja häid külgi on tõesti täpselt märgatud ja esile toodud. „Heade sõnade“ sõnastik pakub just sellist valikut täpsema positiivse tähenduse või kõrvaltähendusega sõnadest, mida eestlase hing ihaldab.