Martin Laine: uus relv populistide arsenalis – kuriteoteated

Kurjategijad toimetavad kiirelt ja rahvusvaheliselt. Foto: Borisovnews.by

Olen viimasel ajal märganud veidrat tendentsi poliitmaastikul: perspektiivitud populistlikud kuriteoavaldused politseile.

Teatud poliitilisele jõule on konkurentide peale kuriteoteadete esitamine nii-öelda win-win, sest kui politsei menetlust ei alusta, saab alati näidata näpuga kiusava süvariigi peale.

Täheldasin sellist käekirja esimest korda kevadel, kui EKRE korruptsioonivastane toimkond esitas politseile kuriteoteate Pärnu volikogu esimehe Andres Metsoja (Isamaa) kohta. Metsoja osales nimelt volikogu arutelul, kus arutati muu seas volikogu esimehe töötasu (millest Metsoja riigikogu liikmesuse tõttu ka loobus). Teda süüdistati toimingupiirangu rikkumises.

Nii-nimetatud üldaktide vastuvõtmisel aga toimingupiirangut ei kohaldata. Vastasel juhul oleks ka kogu volikogu (k.a EKRE liikmed) selliseid otsuseid vastu võttes kuriteo toime pannud. Politsei seda ka selgitas ning menetlust ei alustatud.

Tuleks tugevalt taunida kuriteoteadete esitamist populistlikel eesmärkidel: kui algusest peale on eesmärk näidata end kangelasena, õõnestada riigi uurimisasutuste usaldusväärsust või luua fooni oma poliitloosungitele.

Hiljem kirjutas veebiportaal Uued Uudised, et politsei ja prokuratuur lihtsalt «ei soovi» selles juhtumis kuritegu näha. Pikas ja põhjalikus artiklis siunatakse uurimisasutusi, mis on asunud poliitikute ringkaitsele.

Politsei ei alustanud menetlust ka Indrek Tarandi suhtes, kelle kohta esitas kuriteoteate taas EKRE, süüdistades teda avaliku koosoleku vägivaldses takistamises või laialiajamises.

Uued Uudised sai seejärel avaldada artikli «Oma suguharu jõhkardi kaitsele», milles kirjeldati jälle vandenõu ja poliitilist ringkaitset prokuratuuri ja politsei poolt.

Selliseid kuriteoteateid on olnud veel ning kaebusi on esitatud ka teistele ametiasutustele.

Seni pole erakonda kordagi edu saatnud, kuid igal korral on sellele mõnes oma avalikus propagandakanalis tähelepanu juhitud ning üritatud õõnestada uurimisasutuste tõsiseltvõetavust.

EKRE pole ainuke. Meenub veel Eesti 200 oktoobris esitatud kuriteoavaldus katuseraha kasutamise kohta. Avalduse esitamise ajaks kutsuti kohale pressifotograafid, kellele erakonna liige Igor Taro sai näidata end tõelise kangelasena. Kuid usun, et sisimas ta teadis, et kuriteoteade oli perspektiivitu.

Seda kõike on mõistagi keeruline kritiseerida, sest alatihti ongi selliste teadete taga mingisugused sigadused (kuigi selgelt mitte kuriteod). Ja kui EKRE korruptsioonivastane toimkond soovib siiralt kuritegusid tõkestada, siis muidugi soovin ma neile oma tegemistes palju edu.

Samas tuleks tugevalt taunida kuriteoteadete esitamist populistlikel eesmärkidel: kui algusest peale on eesmärk näidata end kangelasena, õõnestada riigi uurimisasutuste usaldusväärsust või luua fooni oma poliitloosungitele. Uurimisasutusi labase poliitika tegemisse kaasata ja sellega neid koormata on lihtsalt vastutustundetu.