11 nädalat valimisteni. Marleen Pedjasaar: kes armastab poliitikuid?

Marleen Pedjasaar Foto: Erakogu

Viimasel ajal on teinud meele väga kurvaks, kui halvad tööandjad me oma poliitikutele oleme olnud. Konstruktiivsest kriitikast on saanud sõim ja isiklikud ähvardused, kirjutab Marleen Pedjasaar.

Vahepeal tundub, et poliitiku amet on nagu mõni jube haigus. Aga mitte selline, mis inimestes kaastunnet ärataks, vaid pigem selline, mille suhtes kaaskodanikel empaatiat napib – näiteks alkoholism. Et natuke nagu on kahju, aga samas ta on ju ise süüdi, et sellise tee valis, ja küllap naudib seda ka.

Poliitikute üle tehakse nalja (sõbralikult ja vähem sõbralikult), uuritakse nende eraelu ja peresuhteid, jälgitakse nende käitumist. Ei saa seista tervislike eluviiside eest, ise samal ajal suitsu tehes või burgerit süües. Ei saa mõista lihtsa inimese muresid, kui su vanemad on kõrgelt haritud eliit. Ei saa kõnelda pereväärtustest, kui abielus on olnud libastumisi.