Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/06/2877456t1h9571.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/13/11653108t1ha0b0.jpg)
Kaja Kallase liberaalsetes instinktides ei saa keegi kahelda, aga viis, kuidas tema erakond end rändedebatis poliitiliselt pildilt välja mängis, ütleb mõlemale poolele tänases väärtuskonfliktis, et Reformile pole väärtusküsimustes mõtet panustada, kommenteerib kolumnist Ahto Lobjakas hiljutist uuringu tulemust, mille järgi rändelepingu temaatika tegi parteide toetusenäitajates suuri korrektiive ja kukutas esikohal olnud Reformierakonna selgeks teiseks.
Viimase arvamusküsitlusraundi huvitavaim tulemus on ERRi tellitud Turu-uuringute AS uuringus EKRE-le mõõdetud esikoht nende vastajate arvestuses, kes mõnd parteid mingil juhul ei valiks. 48 protsendiga võtab EKRE selle äraspidise edetabeli juhtohjad üle esmakordselt, Keskerakonnalt. Siin on vastuse alged neile, kes õigustatud murega küsivad, kui lai üldse on demokraatia kandepind tänases Eestis. 48 protsenti meie valijatest saab aru, et EKRE missioon on lõhkuda see Eesti, mida on viimased 25 aastat ehitatud – ükskõik kui hästi või halvasti see on ka välja tulnud.