Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/04/28/4009923t1hd406.jpg)
/nginx/o/2018/12/13/11652723t1h95e7.jpg)
Kui kõrgharidusse tuleks hüppeliselt rohkem raha, kas see kajastuks lõpuks ka ülikooli palkades, küsib riigikogu liige ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli dotsent Barbi Pilvre (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Äsja loodi Eesti Teaduskoda, mis muretseb õigustatult teaduse alarahastuse pärast. Abstraktse ühe protsendilise teadusrahastuse tõusu nõudmise kõrval peaks teadlased aga selgelt rääkima ka ülikooliõppejõudude palkadest. Need on häbiväärselt väikesed, jäädes juba maha üldhariduskoolide ja varsti ka lasteaiaõpetajate sissetulekust. Uuest aastast saavad riigipalgalised kõrgharidusega kultuuritöötajad minimaalselt 1300 eurot, näiteks puudutab see riigi alluvusega raamatukogude letitöötajaid. Pole põhjendust, miks peaks magistrikraadiga lektor olema palgaturul vähem väärt.