Eurod.

FOTO: Dmitri Kotjuh / JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Kui kõrgharidusse tuleks hüppeliselt rohkem raha, kas see kajastuks lõpuks ka ülikooli palkades, küsib riigikogu liige ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli dotsent Barbi Pilvre (Sotsiaaldemokraatlik Erakond). 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Äsja loodi Eesti Teaduskoda, mis muretseb õigustatult teaduse alarahastuse pärast. Abstraktse ühe protsendilise teadusrahastuse tõusu nõudmise kõrval peaks teadlased aga selgelt rääkima ka ülikooliõppejõudude palkadest. Need on häbiväärselt väikesed, jäädes juba maha üldhariduskoolide ja varsti ka lasteaiaõpetajate sissetulekust. Uuest aastast saavad riigipalgalised kõrgharidusega kultuuritöötajad minimaalselt 1300 eurot, näiteks puudutab see riigi alluvusega raamatukogude letitöötajaid. Pole põhjendust, miks peaks magistrikraadiga lektor olema palgaturul vähem väärt.

Kui professori palk 2000-3000 on Eesti oludes ehk mõistetav, kuigi väike, siis magistrikraadiga lektor sai aastas täiskoormusega töötades umbes 1200 eurot põhipalka, kõrgkooliõpetaja palk on veel väiksem (andmed Rektorite Nõukogu kodulehelt).