Sirje Kiin: eesti keel topelt pihtide vahel (8)

Sirje Kiin
, kirjandusteadlane, Vabaerakonna liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirje Kiin
Sirje Kiin Foto: Peeter Langovits

Oleme kuulutanud 2019 aasta pidulikult eesti keele aastaks. Teeme siis selle heaks nii, et Eesti riik ja ühtne eestikeelne koolisüsteem saab ja jääb niisuguseks emakeelseks kindluseks, millele saavad järgmisel sajandil toetuda kõik eestlased ja eesti keele kõnelejad nii kodumaal kui välisriikides, kirjutab kirjandusteadlane, Vabaerakonna liige Sirje Kiin.

Ühtse eestikeelse haridussüsteemi loomist on kavandatud alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest ehk rohkem kui veerand sajandit. Tuleb kiita opositsioonilist Reformierakonda, kes vastustas nii 1990. aastail kui ka oma ülipika, 17-aastase valitsemisaja jooksul Isamaa algatatud ühtse eestikeelse kooli ideed, aga nad jõudsid nüüd opositsioonis olles samuti selgusele, et see on kogu Eestile parem. Parem hilja kui mitte kunagi.

Hädavajalik koolireform jõudis selle aasta novembris Reformierakonna initsiatiivil lõpuks riigikogu töölauale, ent eelnõu esimesel lugemisel jõi otsusest puudu vaid üks hääl. Ometi toetab enamik Eesti erakondi teadlaste seisukohti, et pikalt venitet kakskeelne koolisüsteem ei ole meie jaoks õige tee. Loodame, et detsembris uuesti riigikogu menetlusse esitatud ühtse eestikeelse haridussüsteemi eelnõu leiab uue aasta algul siiski parlamendi enamuse toetuse, sest sellest sõltub otseselt eesti keele tulevik.

Kommentaarid (8)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles