Avo-Rein Tereping: lõputu eneseõigustus murendab usaldust (6)

Avo-Rein Tereping
, psühhoakustik, Tallinna Ülikooli õppejõud
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avo-Rein Tereping
Avo-Rein Tereping Foto: Erakogu

Usalduse kohta on arvatud nii ja teisiti. Selle mõju uurijad ettevõtluses Dennis ja Michelle Reina on öelnud: «See on liim, mis seob meeskonna liikmed kokku; see on õli, mis laseb sujuvalt töötada meeskonna tööprotsessi mootoril.» Usaldus riigi vastu on sedavõrd oluline, et euroliidus on saanud tavaks seda Eurobaomeetri küsitluste abil mõõta. Sest parem saada teada enne, kui usalduse allakäigust annavad prantslastele märku Pariisi rahutused, leedulastele õpetajate streik, meil Eestis piketid Toompeal või organiseeritud alkoholi- ja kütuseekskursioonid Lätti.

Kui kaob usaldus, siis tekib selle asemele ükskõiksus ja viha. Aga hämmastust ja mõistmatust selle üle, miks on ühiskonnas tekkinud nii palju viha, on väljendanud paljud. Vahel üsna arrogantselt ka need, kes on (vähemalt kaudselt) olnud põhjuseks usalduse vähenemisele riigi vastu.

President Lennart Meri oma kõnes 1997. aastal, Eesti Vabariigi 79. sünnipäeval: «Usaldus ei ole kaasavara, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumala hommikul uuendada, päevast päeva taastada, kasvatada nagu kapitali ja hoida nagu algkapitali. Sisepoliitiline eneseusaldus toidab välispoliitilist usaldust Eesti vastu, see omakorda aitab kasvatada ja kindlustada Eesti heaolu.»

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles