/nginx/o/2018/11/20/11589226t1haf26.jpg)
Eesti hääl ei peaks Euroopa Liidu asjades nõrgaks jääma, kirjutab riigikogu liige Taavi Rõivas (Reformierakond).
Tellijale
Taavi Rõivas: meie Euroopa (12)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nelja aasta eest seisin Belgia väikelinna Ieperi keskväljaku lähedal; kohas, kus oli toimunud hulk Esimese maailmasõja lahinguid kokku ligi miljonite langenutega. Minu kõrval seisid 26 teise Euroopa Liidu liikmesriigi juhid, sealhulgas Saksamaa liidukantsler, Prantsusmaa president ning Belgia ja Suurbritannia peaministrid. Sealt mitte kaugel Austria liidukantsler, Ungari peaminister, Itaalia peaminister ja kõik ülejäänud. Vaid saja aasta eest olid need riigid omavahel, mõned selsamal maalapil, lepitamatus sõjas ning nüüd, kõik koos, mõtlemas vaid üht: ei iial enam! Sada aastat on inimkonna ajaloos silmapilk ning see sõda ei jäänud Euroopa pinnal kaugeltki viimaseks.
Teine maailmasõda lõppes vaid seitse kümnendit tagasi ning ainult kolme aastakümne eest ei oleks eestlane Ieperisse tulla saanudki, sest asusime teisel pool sõja tagajärjel rajatud raudset eesriiet. Tahan kogu südamest uskuda, et see aeg on nüüd igaveseks möödas, sest Euroopa riigid soovivad ühiselt otsustada ning koos kogu kontinendi tulevikku kujundada.