Postimees 1930. aastal: aastas 13 kuud

PM 11.12.1930 Foto: dea.nlib.ee

Pikemat aega on olnud rahvasteliidus kaalumisel kalendri reform. Kujundatud on rahvuslikud komiteed, kes avaldavad seisukohad 1. märtsiks 1931.a. Reformitud kalendri maksma hakkamine on ette nähtud 1.jaan.1934.a. Rahvasteliit on saatnud Balti ja Skandinaavia riikidesse esindaja Moses B. Cotsworthi, kes tutvustab kalendri kava. Ajakirjanikkudele andis ta seletusi, kõneldes muuhulgas järgmist:

Rahvasteliidu kalendri komitee on leindud, et praegusel kalendril on kolm väga suurt puudust: päevade arv igas kuus ei ole ühtlane, kuupäevad langevad iga kord ise nädalapäevale ja rahvusvahelised usupühad liiguvad.

Meie töötame ja teenime kuudekaupa. Rahvusvaheline kaubavahetus arvestatakse kuude kaupa, kuid kuude pikkus ei ole ühtlane. Minut, tund ja päev on täpsed, kuid kuumõõt ei ole.

Kuna aastas on 52 nädalat, võib seda arvu jagada kas 4 ehk 13. Neljale jagamine pole otstarbekohane, küll aga jagamine 13. Nii tuleks üks kuu juure ja see on reformikavas mõeldud juuni ja juuli vahel ja kannaks nime sol-kuu (päikesekuu). Seega oleksid kõik kuud aastas 28-päevased.

Lõpuks tähendas rahavasteliidu esindaja, et ka eesti vana rahvusline kalender on olnud 13 kuuga, milles igaühes 28 päeva. Kui lehemehed küsisid, kus tema seda kuulnud, võttis ta mapist välja kartongi, millele oli trükitud «Eesti Sirvilauad».

11.12.1930