/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/10/11645007t1h19e9.png)
Piiskopi soovitus ära leppida on sama kui politseiametniku soovitus vägistatule oma vägistajaga ära leppida – see on üks reljeefseimaid avaldusi kaks nädalat tagasi toimunud intsidendi järellainetusele.
Seppeli sotsmeediakommentaar: kes ründab EKREt? (73)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pealtnäha tühine vahejuhtum mitmetunnisel meeleavaldusel jõudis kiiresti Toompea lossi eest nii meediasse kui ka sotsmeediasse. Korraks tundus, et äkki ongi Indrek Tarandi «sukeldumine» mõlemale poolele sobiv etendus ja politsei kontrollib lihtsalt, et ega kellelegi põhjendamatult liiga tehtud. Politsei muidugi teeb oma tööd, aga tõeline heitlus algas juba enne meeleavalduse lõppu.
Sotsiaalmeedias plahvatuslikult rändama hakanud sõnumeid analüüsides jäi silma kaks huvitavat aspekti. Pooled andsid vägivallale hukkamõistva hinnangu, mis on iseenesest ju tore. Aga kumbki pool nägi vägivalla suunda täiesti vastupidiselt. See oli juba ootamatum.
Eriti üllatav oli EKRE autosugestioon, et mille kohaselt on nemad süütud kannatajad ning sotside jõhkra vägivalla ohvrid. Ohvrirolli astumist ei oskaks EKRE-lt ja temaga seotud sotsmeediakontodelt oodata, pigem õhkub sealt maskuliinset võitlusvaimu ja superkangelastele omistatavat võimet võidelda üksinda kõige vastu. Mis superkangelane sa ikka oled, kui väike provokatsioon sind endast välja viib.
Hingevärinaid tekitanud mikser võllapuus on ju tegelikult üsna leebe, kui mõtelda, kuidas mujal maailmas poliitikuid koheldakse. Hitlerivuntsidega Merkel ja Trump pissivihmades on lihtsalt leitavad.
Raske on prognoosida, kui oluliseks tegijaks Tarand seekordses poliitvõitluses saab, aga nii tema kui ka EKRE retoorikas ei ole ruumi võimalusele, et äkki neil polegi kogu aeg absoluutselt kõiges õigus. Juba eos dialoogi välistamine annab tunnistust kõrgetest panustest.
Kui mullu, enne kohalikke valimisi, proovisid sotsid vägisi endale EKREst vastandit teha, aga väga hästi see korda ei läinudki, siis seekord paistab vastane end ise paika sättivat. Iseasi muidugi, kas sotsid on valmis võitlema EKRE pakutud väljakul ja vahenditega.
/nginx/o/2018/12/10/11645188t1hb160.jpg)
Hingevärinaid tekitanud mikser võllapuus on ju tegelikult üsna leebe, kui mõtelda, kuidas mujal maailmas poliitikuid koheldakse. Hitlerivuntsidega Merkel ja Trump pissivihmades on lihtsalt leitavad.
Möödunud nädala poliit-Facebooki üks hitte oli Mart Helme videopöördumine, milles on koos nii Tarand, vaba ajakirjandus, pahad võimud kui ka halvasti varjatud ähvardus või lubadus, et kui võimud rahva tahet ei arvesta, siis tuleb tulla uuesti leitud üksmeeles tänavale. Helme jutuga võib nõustuda või ka mitte nõustuda, aga sihtgruppi ta kõnetab. Ligi 800 jagamist ja 650 laikimist räägivad ise enda eest. Sotsidel polnud palju vastu panna.
Hiljuti tuli Facebook välja võimalusega profiililehekülgedelt näha, kas lehel on raha eest võimendatavaid postitusi. Esialgu vähemalt ei ole seda infot saada mõistlikult töödeldaval kujul, aga hetkeseise on ikkagi huvitav vaadata.
/nginx/o/2018/12/10/11645102t1hbf90.png)
Esmaspäeva lõuna ajal polnud EKRE-l, Keskerakonnal, Isamaal, Eesti 200, Elurikkuse Erakonnal ja Rohelistel ühtegi reklaampostitust, samas SDE-l oli neid 15, Reformierakonnal ja Vabaerakonnal viis. Seega ei saa ütelda, et ainult EKRE panustab olulisel määral sotsmeediasse, aga oma publikut haaravad nad enim kaasa.
/nginx/o/2018/12/10/11645163t1hbb63.png)
Vähese sisu, aga hea kaasahaaravusega oli siiski näiteks Yoko Alenderi (Reformierakond) postitus, milles ta pani üles kaks pilti iseendast ja küsimuse: kumb sobiks paremini kampaaniapildiks. Selle lihtsa nipiga suutis Alender oma postituste tavapärast taset ületada koguni üheteistkordselt.
Loo algul mainitud piiskop on Urmas Viilma ja ta soovitas Indrek Tarandil ja EKRE esindajatel avalikult tunnistada, et mindi üle piiri ja kätt suruda. Võib olla üsna kindel, et seda ei juhtu enne, kui kummagi poliittehnoloogiline aju selleks loa annab. Praegu sobib kummalegi väga hästi seista oma liivakasti nurgal ja kurta maailma ebaõigluse üle.