Postimees 1897. aastal: pagulaste vilets elu

Kaukaasia eestlased puhkehetkel 1913. aastal. Samal ajal muretseb Johannes Aavik Eestis, et Eesti paremad pojad lähevad ära ja kodueestlased jäävad seeläbi kängu. Välismaal elab iga viies eestlane. Foto: filmiarhiiv

Pihkva-Tveri piiril elab inimesi mitmet sugu, nagu venelasi, eestlasi ja teisa; eestlasi on siin kaunis rohkesti. Kiitust nende elust ei ole midagi teatada, sest suuremalt osalt on nad alles asujad, ja sarnaste elukord ei ole millalgi just kiita. Suur vahe on kodumaa ja siinsete eestlaste vahel; nagu nähtud ja kuuldud, on nad siin enamasti vaesed. /.../ Armsad vennad kodumaal, ärge tulge tühja kiidu tõttu siia õnne otsima, vaid kuulake enne järele, kuidas lugu on, sest kõik ei ole kuld, mis hiilgab ja rahva raamat on lai.

Mitmed läksivad siit ka Siberisse ja Kaukasiasse õnne otsima, aga tulivad varsti tagasi ja laitsivad oma rumalust, sest hulk raha oli ilmaasjata ära raisatud. Kellele sa seda veel kaebama lähed, muud kui kannata kahju ja hakka jälle uut kohta katsuma, sest vana on juba teise käes. Ka vaimuliku elu poolest on siin suur põud, ei ole kooli ega kirikut mujal, kui ainult linnas. Nagu kuulda, olla nüüd holmi maakonnas Lutsini Lutheruse usuliste laste tarvis kool asutatud, aga kes teab, kui kaua ta elus seisab, sest siis edeneb ainult asi, kui kõik ühel meelel asja püüavad edendada ja tema eest hoolt kanda. 10.12.1897