Meng Wanzhou ja Reng Zhengfei.

FOTO: Andrus Peegel

Kuula artiklit

Viimaste nädalate uudiseid lugedes jääb mulje, et maailma mõjukaimaks on tõusnud meil vähe tuntud Hiina perekond, kes suudab korraga luurata kogu maailma järele ning alustada ja lõpetada kaubandussõdu. Nende ohtlikkust tõstis esile koguni meile armas digivolinik Andrus Ansip.

Nende kahe vandenõuseltslase nimed on Reng Zhengfei (74) ja Meng Wanzhou (46). Need nimed ei ütle Eesti lugejale ilmselt suurt midagi. Kui aga lisada, et nad on maailma suuruselt teise mobiilitootja Huawei asutaja ja tema tütar, lööb küllap igaühel tuluke põlema.

Huawei nimi ringleb meedias juba mitmendat nädalat ning eelkõige on jutuks turvalisus. Julgeolekuanalüütikud üle maailma on hoiatanud, et Hiina valitsusega tihedaid sidemeid omavad telekomiettevõtted nagu Huawei võivad ehitada oma seadmetesse tagauksi, mida saaks kasutada spionaažiks või konflikti korral ka sabotaažiks. Seejuures pole hoiatus mitte arvamus või hinnang, vaid see on piltlikult öeldes kivisse raiutud. Nimelt võttis Hiina möödunud aastal vastu seaduse, mis kohustab kõigil ettevõtetel tegema koostööd riigi luurajatega.

Huawei on USA turult peaaegu täielikult blokitud juba aastaid. Mujal maailmas sai Huawei keelamine USA survel hoo sisse tänavu. Austraalia ja Uus-Meremaa on sisuliselt välistanud Huawei 5G-võrkude rajamisel osalemise. Suurbritannia telekom BT teatas kolmapäeval, et eemaldab Huawei seadmed oma 3G- ja 4G-võrkude kõige tähtsamatest osadest. Ning alles eile selgus, et kohaliku meedia andmetel plaanib Jaapani valitsus keelata riiklikud ostud Hiina telekomihiiglastelt Huawei ja ZTE, et tugevdada riigi küberkaitset. Jaapani ajaleht Yomiuri kirjutas, et muudatused riigihangete reeglistikus võidakse teha juba tuleval esmaspäeval. Seejuures ei kavatse valitsus mainida otseselt ei Huaweid ega ZTEd, kuid uute reeglite järgi ei saa riik mitte kummaltki ettevõttelt enam seadmeid osta.

Kuigi Eestis tegutsevad ettevõtted nagu Elisa jätkavad Huawei tehnoloogia kasutamise kaitsmist, tõi Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansip eile asja Euroopa Liidu tasandile ning nimetas Hiina tehnoloogiaettevõtteid mureks, mis ohustavad kogu liidu tööstust ja turvalisust.

Kuid peale luurevõimekuse võib juhtuda, et Reng ja Meng kütavad üles ka külmutatud Hiina-USA kaubandussõja. Nimelt leppisid USA president Donald Trump ja Hiina president Xi Jinping 1. detsembril Argentinas G20 kohtumisel kokku 90-päevases vaherahus, mille käigus ei kehtesta kumbki riik teisele uusi imporditolle. Rahuperioodi üritatakse kasutada aga erimeelsuste lahendamiseks ning seni kehtestatud tollide vähendamiseks.

Juhuslikult või mitte, aga täpselt samal päeval vahistati USA palvel Vancouveri lennujaamas Meng. USA meedia andmeil on põhjus selles, et Huawei on rikkunud Iraani vastu kehtestatud sanktsioone. Kuigi Hiina võimud on raevus, suundub nende kriitika teravik eelkõige Kanada poole ning vähemalt esialgu pole uut tüli USAga lahvatanud. Trump teataski reedel, et kõnelused Hiinaga kaubandussõja lahendamiseks kulgevad väga hästi.

Reng ja Meng kuuluvad Hiina ärieliiti. Meng, kellele kuulub Huaweis finantsjuhi ameti kõrval ka juhatuse aseesimehe positsioon, on ettevõtte asutaja Reng Zhengfei tütar, kuigi kannab ema perekonnanime, mille võttis pärast vanemate lahutust. Nagu Hiinas kombeks, lahknevad Mengi ametlik ja mitteametlik biograafia veidi. Kui Huawei kodulehel on kirjas, et naine liitus ettevõttega 1993. aastal ning temast sai osakonnajuht, siis ajakirjanikud on välja uurinud, et tema esimene amet firmas oli pärast keskkoolist väljalangemist sekretär. Ning kuigi avalikkuse ette ilmus ta alles 2011. aastal, on praeguseks magistrikraadi omandanud Meng tõusnud firma oluliseks niiditõmbajaks, keda peetakse Huawei edu arhitektiks välisturgudel. Tema isa Reng on endine armeeohvitser, kes 1987. aastal asutas firma, mis on tänaseks kasvanud Hiina suurimaks erafirmaks ja maailma suuruselt teiseks mobiilitootjaks. Rengil on väidetavalt Pekingi võimukoridorides palju liitlasi, muuhulgas Xi Jinping ise. Rait Piir, Harry Tuul