Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)
/nginx/o/2018/12/07/11637782t1hef86.jpg)
Tartu Ülikooli psühhomeetria lektor Karin Täht on hiljuti uurinud nutiseadmete mõju noortele: «Laste ja noorte puhul on kindlasti oluline eristada digivahendite kasutamist õppetöö eesmärgil või vabal ajal meelelahutuseks. Näiteks on Ameerika teadlased Twenge ja Campell uurinud vaba aja arvutikasutuse kestuse seost psühholoogilise heaoluga. Tulemused on küllaltki murettekitavad.»
«Uuring näitas, et laste ja noorte õppimiseks olulised omadused, nagu uudishimu, enesekontroll ja emotsionaalne stabiilsus, on kehvemad neil, kes vabal ajal rohkem aega ekraanide ees veedavad. Ja seda kõikides vanuserühmades, uuring hõlmas 2–17-aastaseid lapsi ja noori,» märkis Karin Täht. Samuti on uurimustes näidatud, et ülemäärane digivahendite kasutamine käib pigem koos kehvema vaimse tervisega (depressiooni ja ärevuse sümptomitega, samuti unehäiretega).