Eesti digiõpikute turg vajab korrastamist

Tund digiõpikutega Vanalinna põhikoolis. Foto: Mailiis Ollino

Põhimõtteliselt on digiõpikute turg veidi sarnane elektrituruga: ühelt poolt on taristu, mille vahendusel digiõpikuid õpilastele kättesaadavaks tehakse, ja teiselt poolt õpikud, st autorite loodud tekst, pildid, diagrammid, harjutused jpm. Ideaalis peaks digiõpikute taristu olema erapooletu ja sõltumatu kirjastustest, kes õpikuid koostavad. Eestis see praegu nii ei ole.

Sügisel korraldatud riigihankega tagati kõigile õpilastele, õpetajatele ja tugiisikutele õppekavas ettenähtud õppeainete digiõpikutele tasuta ligipääs. Digiõpikute tasuta litsentside riigihanke maht oli kokku üle 1,4 miljoni euro ja see kattis algkooli, põhikooli astme. Riigihanke võitis StarCloud OÜ, mis arendab e-keskkonda Opiq. Sellest peale on Opiqu kasutus läinud jõudsalt ülesmäge ja ulatus eelmises kuus 73 000 kasutajani.

Osa õpikukirjastusi näeb Opiqu esiletõusus mõningaid ohte – Opiq on perekondlike sidemete ja isegi peakontori paiknemise kaudu otseselt seotud Avita kirjastusega, mis on tekitanud hirmu, et StarCloud võib Avitale luua teiste kirjastuste arvel eeliseid.

Taristu peab kohtlema kirjastajaid võrdselt

Opiqut arendava ettevõtte StarCloud OÜ juhi Antti Rammo sõnul see nii ei ole: «Opiq ei eelista ega tõrju ühtegi koostööpartnerit. Vastupidi, oleme ise aktiivselt suhelnud kirjastustega ja pakkunud neile tingimusi, mis võiksid sobida just sellele kirjastusele. Kuna aga üks kirjatuste kõhklusi Opiquga liitumisel on hirm erinevate liitumistingimuste ees, siis kavatseme lähitulevikus välja töötada kõigile võrdsed tüüptingimused.»