Kas me muutume lollimaks?

Evolutsioon. Foto on illustratiivne. Foto: Rgdn.info

See on üllatav, aga sõna «loll» loetakse solvanguks ning lolli-teemast üritatakse ühiskonnas enamasti mööda minna piinlikult vaikides. Lollid ja lollus teemana on nagu seks – sellest kõva häälega rääkida peetakse halvaks tooniks. Lollide mainimiseks on kaks levinud varianti. Seda võib esiteks teha solvavas ja alandavas toonis kodus, sõprade ringis või töö juures suitsunurgas. Ja teiseks muinasjuttudes, kus lollid on mütologiseeritud, kohati kõikvõimsad kangelased. Kumbki neist kahest lähenemisest ei anna siiski ülevaadet sellest, kes on lollid ja millist rolli nad mängivad. Maha valehäbi! Arvamustoimetaja Taavi Minnik uuris meid ümbritseva rumaluse kohta antropoloogilt ja teaduse populariseerijalt Stanislav Drobõševskilt.

-Kuidas areneb inimkond tulevikus, arvestades, et looduslik valik inimpopulatsiooni puhul enam ei tööta?

Looduslik valik töötab! Lihtsalt tänapäeval on teised tunnused ja kriteeriumid. Varem olid tähtsad võime vahetada keskkonda, jooksmiskiirus, nägemisteravus, lihasjõud ja nii edasi. Tänapäeval on teistsugused kriteeriumid. Näiteks võime istuda kaua kinnises ruumis ühe koha peal. Aafrika bušmanid selles eurooplase vastu ei saa, nad pole selleks võimelised.