Angela Merkel

FOTO: SASCHA STEINBACH/EPA

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Angela Merkeli algav taandumine Saksamaa poliitika absoluutsest tipust ilmestab üht demokraatia paradoksi. Euroopa tasandilt – või isegi globaalselt – vaadatuna ei oleks liialdus kirjeldada Merkelit senise maailmakorra ühe garandina. Ometi on tema järglase ja pärandi osas sõna sekka öelda vaid Saksamaa kodanikel.

Merkeli järglast valitakse tegelikult veel kitsamal pinnal. 1001 delegaati Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) parteipäeval Hamburgis peab laupäeval otsustama, kuidas kombineerida selle partei hüvanguks kaks elulist printsiipi: muutus ja järjepidevus. Revolutsiooni ei taha keegi, aga muutuseta ei saa.

Taandub see valikule 63-aastase Friedrich Merzi ja 56-aastase Annegret Kramp-Karrenbaueri vahel. Esimest toetab CDU grand old man, alati Merkeli varju jääma määratud Wolfgang Schäuble. Erinevalt Schäublest ei olnud Merzil varjujäämisegi võimalust, Merkel tõrjus ta CDU/CSU fraktsioonijuhi kohalt ja suurest poliitikast juba aastal 2002. Teine favoriit, tuntud AKK lühendi all, on Merkeli vaikne soosik, CDU praegune peasekretär.