Atacama kõrb Tšiilis. Pilt on illustratiivne.

FOTO: SCANPIX

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Euroopa Liidu juhitud globaalne kogukond on kuulutanud sõja kliimamuutuste vastu ning targa riigina peaks Eesti oma majandust eelolevaks pikaks heitluseks maksimaalselt mobiliseerima, kirjutab keskkonnaministeeriumi kantsleri nõunik Mart Raamat. 

Iga päev muutub maailmas viljatuks kõrbeks kahe Tallinna linna suurune territoorium. See juhtub kliimamuutuste mõjul ja see on kurb reaalsus. Olukorras, kus maailma elanikkond kasvab ja energiatarbimine suureneb, on seda trendi ümber pöörata väga keeruline. Kuid siiski mitte võimatu. 

Maailma tippteadlaste koostatud ÜRO kliimamuutuste paneeli (IPCC) hoiatav eriraport pakkus hiljuti rohkelt kõneainet. Selle alarmeeriv sõnum on, et inimkond peab tõsiselt vaeva nägema, vähendamaks kasvuhoonegaaside heidet võimalikult kiiresti ja drastiliselt. Dokument ütleb, et 2015. aastal Pariisi lepingus sätestatud eesmärk – hoida kliima soojenemist 1,5 kraadi juures – eeldab maksimaalset pingutust, pretsedenditut tehnoloogilist arengut ning tõsi, teataval määral ka ühiskonna korralduse muutmist.

Just praegu üritavad maailma riigid Poolas Katowices saavutada kokkulepet selles, kuidas täpselt Pariisi lepet rakendama hakatakse. Euroopa Liit on olnud pikalt kliimamuutuste negatiivse mõju vähendamise globaalne liider – seetõttu tuli Euroopa Komisjon enne Katowice tippkohtumist välja ELi ambitsioonika kasvuhoonegaaside heite vähendamise pikaajalise strateegia ettepanekuga. See strateegiadokument rõhutab, et võitluses kliimamuutuste vastu on võitjaks nii planeedi tervis kui ka Euroopa majanduskeskkond.