Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2015/10/20/4613913t1h2af2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/10/20/4613913t1h2af2.jpg)
Ei saa loobuda ideaalist, et valitsemine peab olema läbipaistev, toetustele kandideeritakse konkurssidel, mitte tutvuste kaudu, ja parlament võiks omale kohase au ja uhkuse kunagi taastada, mitte poe taga õllepudeli eest võimu nimel hääli osta, kirjutab Vabaühenduste Liidu huvikaitseekspert Alari Rammo.
Kui varem tundus, et novembri võiks üle-eestiliseks seadusliku korruptsiooni kuuks nimetada, siis tänavu tuli katuseraha ammu enne lund ja neli-viis korda suuremas mahus kui eales enne. Kokku umbes 20 miljonist pani lõviosa ühiskassasse tavatult valitsus, millele fraktsioonid lisasid oma tavalised kuus ja pool miljonit.
Ahneima mulje jättis tänavu Isamaa, kel on valimistel arusaadavalt enim kaotada – oht mitte vaid opositsiooni langeda, vaid riigikogust esmakordselt üldse välja jääda. Esimees Seedri tekitatud mitu valitsuskriisi pole toetust kuidagi tõstnud ja veel aurude peal sõitev erakond näib viimases hädas lootvat puuduolevad hääled nüüd valija enda rahaga kätte saada.