Kui varem tundus, et novembri võiks üle-eestiliseks seadusliku korruptsiooni kuuks nimetada, siis tänavu tuli katuseraha ammu enne lund ja neli-viis korda suuremas mahus kui eales enne. Kokku umbes 20 miljonist pani lõviosa ühiskassasse tavatult valitsus, millele fraktsioonid lisasid oma tavalised kuus ja pool miljonit.
Ahneima mulje jättis tänavu Isamaa, kel on valimistel arusaadavalt enim kaotada – oht mitte vaid opositsiooni langeda, vaid riigikogust esmakordselt üldse välja jääda. Esimees Seedri tekitatud mitu valitsuskriisi pole toetust kuidagi tõstnud ja veel aurude peal sõitev erakond näib viimases hädas lootvat puuduolevad hääled nüüd valija enda rahaga kätte saada.
Varem või hiljem kipuvad aga lõpudiplomi või auto ülevaatuse ostnud inimesed vahele jääma – kui sa oled ikka lootusetult loll või rikkis, lisaks veel valelik, ei varja neid vigu ühegi paberi taha. Millest on natuke kahju, sest Isamaas leidub väga normaalseid ja ausaid inimesi.