Nõutult põrnitsesime suvel koos teise juhatuse liikmega pangatöötajat, kes nõudis, et märgiksime end ankeedis tegelikeks kasusaajateks. Olime tulnud vabast ajast mittetulundusühingu asju ajama ja leppinud tänavanurgal kokkusaamise kokku isikliku telefoniarve kulul – kus siin kasu on? Raha pangatehinguks on pärit meie loomeliidu liikmete taskust ja kuulub liikmeile, kelle üldkoosoleku otsust pangas parasjagu täitsime.
Tellijale
Madli Vitismann: tegelikku kahjusaajat ei küsitagi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu selgitus, mis äriregistris ja pankades «tegelike kasusaajate» tuvastamise operatsiooni kohta on antud, on vajadus võidelda rahapesuga. Et näiteks kui terroristide rahastajad teeksid pangaülekandeid mittetulundusühingu juhatuse liikmetena, siis oleks kergem jälgida, kelle käsul raha liigub. Aga nimetus «tegelik kasusaaja» ei aita seda eesmärki saavutada.