Juhtkiri: räägime parem tulevikust!

Tulevik. Foto on illustratiivne. Foto: maxpark

Rahvastikuolukorras toimuvad suured muutused. Põhimõtteliselt on kogu läänemaailmas pensionisüsteemid tugeva surve all. Inimesed elavad kauem ning on seetõttu kauem pensionil. Noori inimesi, kes oma maksudega pensionäre ülal peaksid, on samas vähem. Riik oma pensionisüsteemiga ei jäta pensionäre küll nälga surema, kuid vaevalt saavad Eesti pensionärid end majanduslikus mõttes hästi tunda. Arvata võib, et vähemalt osa praegusest Eesti keskklassist annab endale aru, et kui soovitakse vanaduspõlves jätkata harjumuspärast elustiili, näiteks tarbida suhteliselt palju, sõita hea autoga ja käia reisimas, tuleb pension ise elu jooksul teenida.

Samas tuleb arvesse võtta meie eripärast ajaloolist kogemust: endistes sotsialismimaades on suur hulk inimesi harjunud ootama riigi toetust. Idapoolsete Euroopa maade SKT on väiksem kui arenenuma majandusega Euroopa riikidel, samas on pensionid moodustanud nendel riikidel, sh Eestil, eelarves suure kulu. Rahvastiku muutumist vaadates on selge, et kui selles vallas midagi ette ei võeta, siis varsti võrdsustub pensionisaajate arv töötavate inimeste arvuga. Võrdluseks: neil aegadel, kui riiklikud pensionid Euroopa maades kehtestati, oli iga pensionäri kohta rohkem kui kuus töötegijat.

Eestis on enamiku praeguste töötavate inimeste ootus saada tulevikus normaalset riigipensioni. Selleks muudetakse riigikogus pensionivalemit. Kui algse, vasakerakondade toetatud eelnõu järgi oleks tulevikus pensioni arvutades arvesse võetud üksnes staaž, siis praeguse eelnõu järgi võetaks pooles ulatuses aluseks staaž ja pooles ulatuses töötasu. See on parem lahendus. Sellegipoolest tuleb pensionitega seonduv ühiskonnas paremini läbi arutada ning siin võiks lähtuda eesti vanasõnast: üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Need otsused on nii olulised ja sedavõrd suure mõjuga, et neid ei saa langetada mõned erakonnad kiirustades enne riigikogu valimisi. Arenenud maades on tavaks tulevasi pensionisaajaid pensionisüsteemi muutustest pikalt ette teavitada, neid reegleid ei tohi igas järgmises riigikogus valitsuserakondade tahtmist mööda ümber mängida.

Inimestel peab jääma aega uue olukorraga kohaneda, puudutagu see siis pensioniea tõusu või pensionivalemi muutmist. Võtame näiteks Saksamaa. Seal on inimestel teada, et järgmine kord tõstetakse pensioniiga aastal 2030. Praeguse riigikogu valimiste eelse tühja rabelemise ja kargamise asemel võiksid Eesti erakonnad ja poliitikud palju enam arutada tuleviku seisukohast tähtsaid küsimusi, milleks peale hariduse ja tervishoiu on ka pensionid ja pensionisüsteem.

Praeguse riigikogu valimiste eelse tühja rabelemise asemel võiksid Eesti erakonnad ja poliitikud palju enam arutada tuleviku seisukohast olulisi küsimusi, milleks peale hariduse ja tervishoiu on ka pensionid ja pensionisüsteem.