Illimar Pärnamägi: ühiskondliku heaolu eest hoolitsemine ei ole tegelikult politsei ülesanne

Illimar Pärnamägi Foto: Erakogu

Seadusloome on liikunud kohati äärmusliku mõtteviisini, et põhiõigused kehtivad niivõrd, kuivõrd seadused ja politsei seda lubavad, kirjutab justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi.

Kui kaugele võib seadusandja meie heaolu nimel riikliku kontrollimisega minna. Langetada tuleb raske otsus, kus lõpeb isiku ülesanne enda eest ise seista ning algab riiklik hoolekandekohustus.

Nimetatud valikute langetamine ja seeläbi avaliku korra mõiste sisustamine on seadusandja igapäevatöö. Vastuse otsimisel ei tohi lasta end eksitada õiguspoliitilisest illusioonist, et mida tihedam on politsei ja teiste korrakaitseorganite poolt kaitstud normistik, seda paremini on kaitstud põhiõigused. Rohkem norme ei too kaasa automaatselt rohkem õigust. See võib viia hoopis vastupidise tulemuseni, sest koos normidega lisandub üha uusi seaduslünkasid ning kasvab surve juba vastu võetud normide muutmiseks, suureneb õigusnormide maht ja nende õiguslik väärtus väheneb (n-ö seadusjõu devalveerumine). Juba 18. sajandil märkis Saksa riigiõiguse ekspert ja publitsist Johann Stehpan Pütter, et ühiskondliku heaolu eest hoolitsemine ei ole tegelikult politsei ülesanne. Huvitav, kui kaua läheb aega, et me seda Eestis mõistaksime.