/nginx/o/2018/12/04/11628520t1h7f17.jpg)
6. detsembril toimus Nõukogude ja välismaa ajakirjanikele Moskvas pressikonverents, mis oli pühendatud inimõiguste päevale.
Edasi 1978. aastal: tõeliste inimõiguste maa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pressikonverentsil esinedes ütles NSV Liidu justiitsministri esimene asetäitja A. J. Suhharev: «Inimõiguste päeva tähistamine käesoleval aastal omab erilist tähendust: neil päevil tähistab maailma edumeelne üldsus inimõiguste ülddeklaratsiooni 30. aastapäeva. Inimõiguste tagamisel tehtava rahvusvahelise koostöö humaanse idee tekkimine kuulub ajajärku, mil rahvusvahelisele areenile ilmus maailma esimene sotsialistlik riik – Nõukogudemaa. Juba rohkem kui kuus aastakümmet on Nõukogude Liit õiguste ja vabaduste kaitsmise üritust teeninud oma eeskujuga – niisuguse riigi eeskujuga, kelle eksisteerimise kogu mõte seisneb inimese teenimises, maksimaalsete tingimuste loomiseks inimisiksuse igakülgseks arenguks ja õitsenguks.»
Rääkides rahvusvahelisest koostööst inimõiguste valdkonnas, rõhutas kõneleja, et sellel pole midagi ühist katsega sekkuda riikide siseasjadesse. «Kõne all on,» ütles ta, «Lääne mõningate ringkondade poolt vallapäästetud propagandakampaania inimõiguste kaitseks NSV Liidus ja teistes sotsialistlikes maades, aga tegelikult mõningate oma maa seaduste jõhkra rikkumise teele asunud isikute kuritegelike aktsioonide inspireerimine ja toetamine.»
7.12.1978