Kristina Kallas

FOTO: Eero Vabamägi

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kui me ei tee suuri ja põhimõttelisi otsuseid hariduse valdkonnas järgmises valitsuses, siis me rahvana pikas plaanis ei kesta, kirjutab Eesti 200 juht Kristina Kallas.

Meil on vaja koolivõrk korda teha, tõsta võrdselt parimale tasemele igast kui viimasest Eesti koolist saadav haridus, viia kokku õppima eesti ja muu kodukeelega lapsed ning panna kogu energia õpetaja ameti populariseerimisele, sealhulgas ka tõsta oluliselt õpetaja palka. Kirjutan kahe käega alla tänase Postimehe juhtkirjale, mis kutsub üles poliitikuid tõsiselt tegelema haridusküsimustega ja seadma haridust üheks valimiste põhiteemaks.

Juba aastaid on selge, et kuigi keskmiselt on Eesti haridus väga heal tasemel, siis koolivõrgu siseselt on erinevused väga suured. Seda näitasid nii eelmisel nädalal avalikustatud riigieksamite tulemused kui ka täna avalikuks tulnud eesti- ja venekeelsete koolide erinevus PISA andmete põhjal. Hea haridus ei sõltu ainult haridusministeeriumi loodud õppekavadest, vaid iga õpetaja võimekusest õpilastes uudishimu tekitada ja neile teadmisi edasi anda. Ometigi on õpetaja ameti populaarsus ja ka õpetajate palgad olnud järjepanu need teemad, mille suhtes avaldavad valitsused küll muret, kuid pole astutud reaalseid samme, mis olukorda kardinaalselt muudaks.