Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)
/nginx/o/2018/12/03/11626594t1h53f1.jpg)
- Rektorid peavad ingliskeelset õpet tähtsaks vahendiks, et tagada õppe kvaliteet.
- Tasulised ingliskeelsed õppkavad aitavad ülal pidada eestikeelset kõrgharidust.
- Mõnedele ingliskeelsetele õppekavadele on rahvusvaheline tung väga suur.
- Kuidas ka ei pingutaks, Tallinn pole London, provints jääb siiski provintsiks.
Eesti kultuuri ja hariduse kongressil 25. novembril Estonia kontserdisaalis toimus vestlusring «Tööturg ja ülikool – kes keda?», milles osales neli avalik-õiguslike ülikoolide rektorit: Toomas Asser, Mart Kalm, Mait Klaassen, Tiit Land, ja Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Arutelu juhatas ajakirjanik ja meediakoolitaja Märt Treier. Muude teemade hulgas tuli kõne alla ka ingliskeelne õpe.
Märt Treier: Paljudel ülikoolidel ei ole selgelt sõnastatud eesmärki, mille võib ühe lausega ära öelda. Kas teil on selline lause?
Mart Kalm: Muidugi on: tagada kultuuri järjepidevus Eestis.
Märt Treier: Kultuuri järjepidevus Eestis. Kas «eesti kultuur» ei mahu sinna lausesse?
Mart Kalm: Mahub loomulikult sisse, aga me ei piira ennast eesti kultuuriga, me ei ole nii provintslikud. Meie oleme maailma kultuuriruumis üks tegija.
Märt Treier: Mart, te tegite väga hea alguse. Toomas, kuidas teie lause kõlab?
Toomas Asser: Tartu Ülikool on teatavasti ka rahvusülikooli staatuses, mis tähendab keele ja kultuuri säilimist ja selle tagamist. Küsimus on selles, kuidas me tagame kvaliteedi, ja selleks on üksainus võimalus: haridus peab olema teaduspõhine. Rahvusülikoolis on keele ja kultuuri osa ülioluline ja peame leidma punkti, kus rahvuslik ja rahvusvaheline oleks poliitiliselt tasakaalus.
Märt Treier: Ma lugesin teie kodulehelt välja, et arstiõppes on õppetöö inglise keeles, ja all on veel üks tähelepanuväärne lause: lisaks on õpingute käigus vajalik eesti keele oskus tööks patsientidega kliinilises õppes. Tegelikult te kutsute ju sinna eesti noori. See on lihtsalt üks varjatud viis saada raha.
Toomas Asser: Ei, see ei ole rahateenimise meetod, aga see on konkreetse õppekava neutraalsena hoidmine. See tähendab, et ta tasub ennast ära, aga see ei ole kasumi teenimine. Ja see on ka ainuke ingliskeelne õppekava, mis meil arstiõppes on.
Märt Treier: Kas te väidate praegu, et kui teil seda ei oleks, siis te ei saaks pakkuda tavalist meditsiiniharidust?
Toomas Asser: Ei, neid ei saa seostada, mitte kuidagi mitte. See hoiab selle õppekava üleval, me pakume tõesti ühel õppekaval ingliskeelset õpet, mis on tasuline, ja muuseas, repliigina, nad saavad ka eesti keele õppe ja nad on kõik võimelised patsientidega ja omavahel eesti keeles suhtlema.
Märt Treier: Tiit Land, teie ülikoolis on olnud probleemiks ka see, et rahaga on kehvasti, ja siis toote kusagilt meeletu raha eest lektoreid, kelle tasegi olevat kuidagi nagu küsitav; kas need teemad on teil majas läbi arutatud?
:format(webp)/nginx/o/2018/12/03/11626597t1h615f.jpg)
Tiit Land: Ülikoolid rahvusvahelistuvad. Tallinna Ülikooli akadeemilistest töötajatest kümme protsenti on välismaalt, eesmärk on tagada kvaliteet, eesmärk ülikoolis ei ole teenida raha. Õppemaks peaks olema väga kõrge, et see kataks ära kogu kulu, see ei ole võimalik. Nagu Toomas Asser ütles, see on õppekava tasakaalustamise mõttes. Eesmärk on üleval hoida ning tagada kvaliteeti.
Märt Treier: Mait Klaassen, teie ülikool on ju sama hästi kui Soome loomaarstide taimelava.
/nginx/o/2018/12/03/11626596t1h0a88.jpg)
Mait Klaassen: Jah, meil on umbes pooled üliõpilased loomaarsti erialal Soomest. Me õpetame neid inglise keeles. Ja nad ei ole enam kaugeltki mitte ainult soomlased, tänavu tuli meile õppima esimene üliõpilane Jaapanist. Ja meie ei õpeta mitte üksnes selle pärast, et see oleks rahaliselt mingil moel kasulik – kindlasti aitab see eestikeelset õpet ülal pidada –, vaid see aitab meie veterinaarial olla maailmatasemel, et meie inimesed, õpe ja teadus on hinnatud ka mujal maailmas.
Märt Treier: Mulle oli väga sümpaatne see lause, mis te ütlesite, Mait, ja kas me ei võiks kõik seda siin Eestis deklareerida, et see välismaalaste kaasamine siia õppesse ja nende soovide ja vajaduste rahuldamine võiks ollagi otseselt öeldes selleks, et hoida eestikeelset õpet?
Mait Klaassen: Aga nii see tegelikult on. Kui meie tase oleks allpool, ei tuleks siia mitte keegi. Meie tase on väga hea. Tulevad Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, tulevad meie veterinaariasse, maastikuarhitektuuri, tulevad kust iganes, Süüriast, Türgist, Ameerikast...
Toomas Asser: Ma kinnitan ka Tartu Ülikooli poolt, et ingliskeelne õpe on ka eesmärk omaette. Küsimus on siis, mis proportsioonis, kui suure osakaaluga see peab olema. Praegu on meil Tartus 13 000 üliõpilasest ümmarguselt alla kümne protsendi neid, kes on välismaalt.
Märt Treier: Kas te oskate öelda, kust see piir läheb?
Toomas Asser: See võiks olla kusagil 20 protsendi juures. Igal juhul sooviksime seda kasvatada. Tuleb leida sobilik tempo ja leida tasakaalupunkt, kus on see mõistlik piir. Me ei kujuta tänapäeval ette ülikooli ilma ingliskeelse õppeta või ka muukeelse õppeta, see on vältimatult vajalik.
Mart Kalm: Täiesti iseenesestmõistetav, et kõigile nendele vähestele, keda me võtame vastu vahetusüliõpilastena – enamiku jaoks meil ruumi ei ole, aga tung on välismaalt tohutu –, õpetame inglise keeles Eesti kunstiajalugu ja Eesti kaasaegse kunsti skeenet. Sest kui nad on tulnud siia õppima, siis peavad nad saama sellest osa. Aga samas on ju selge, et meie valmistame ette kunstnikke kogu maailmale. Meil ei ole ju mõtet olla nii väheambitsioonikad, et piirduda ainult Eesti Kunstihoone ja Kumuga.
Märt Treier: Seda põnevam küsimus on, kus on teie jaoks see proportsioon, kui see on üldse olemas – mis kuulub rahvuskultuurile, mis kogu maailmale?
/nginx/o/2018/12/03/11626595t1h4b1c.jpg)
Mart Kalm: Maailma kunstikoolid on lahendanud seda väga erinevalt. Teiste Euroopa väikerahvaste puhul on praegu üldine tendents see, et emakeeles toimub bakalaureuseõpe ja inglise keeles magistriõpe. Hollandis on 15st kunstiakadeemiast 12 üleni ingliskeelsed. Nad näevad seda nii, et nemad ehitavad maailmale silda ja neil ei ole nii tähtis tegelda hollandikeelse kõrgharidusega. Meie siiski leiame, et meil on need kohustused õpetada bakalaureuseõppes eesti keeles, olla eestikeelse kunstiterminoloogia edasikandjad ja edasiviijad, kuid me ei taha iial ainult sellega piirduda.
Märt Treier: Kahtlemata on ülikool tugev siis, kui teda ka rahvusvaheliselt tunnustatakse. Mart, kas te olete tundunud mingit survet ka välismaalt, kuigi kunstis on seda kummaline mõelda, et mõned tööandjad tulevad ja survestavad teid ja võibolla pakuvad isegi raha, et need asjad õitseksid paremini siin ja et saada siis need inimesed, keda neil vaja on?
Mart Kalm: Ütleme nii, et tööandjatest välismaiseid partnereid on meil vähe, aga iseenesestmõistetav on see, et me peame andma sellise hariduse, et inimene ei jääks keeleliselt rahvusvahelistel kunstikonkurssidel hätta, et ta saaks residentuuri, et ta integreeruks. Ma ei vastandaks Eestit ja välismaad. Tänapäeval on hargmaisus nii tavaline, see, et kunstniku nime taha kirjutatakse nende linnade nimed, kus ta töötab: Bratislava – Pariis, Vilnius – London, Tallinn – Berliin. Inimene on pärit ühelt maalt, tal on juured, tal on üks ateljee ja võrgustik päritolumaal, aga kui ta tiivad kannavad, siis ta teine kunstnikuelu on mingis suuremas keskuses. Ja nüüd – ükskõik kuidas me ei tahaks olla suured, aga Tallinnast me Londonit ei tee.