Kuidas kõrgharidus ingliskeelseks muutub

Rahvusülikooli staatuses Tartu Ülikoolil on kohustus tagada eesti keele ja kultuuri säilimine. Foto: Kristjan Teedema

Ülikoolidel on niihästi globaalsed kui ka rahvuslikud eesmärgid ja kuskil on nende eesmärkide tasakaalupunkt. Praegu on see tasakaalupunkt nii teadlaskonnas kui ka avalikkuses selgeks rääkimata. Vaba turu müüt on valdav, ja see mõjutab nähtamatu käena suunavalikuid otse rohujuuretasandil, st professorite ja õppejõudude hulgas.

Järgnev analüüs põhineb kahel haridus- ja teadusministeeriumi tellitud uuringul inglise keele kasutuse kohta kõrghariduses. Üks neist annab ülevaate ingliskeelsete õppekavade arvust ning inglise keeles õppivate eesti üliõpilaste hulgast. Teine vaatleb ülikoolide juhtkondade ja õppejõudude hoiakuid ingliskeelsete õppekavade suhtes.

Rohujuuretasandi keelevahetus

Keelevahetus Eesti ülikoolides on rohujuuretasandi protsess. Keegi ei sunni ülaltpoolt, keegi ei nõua. Initsiatiiv õppekava ingliskeelseks muuta tuleb altpoolt – enamasti õppekavajuhilt, kellel on oma osakonna õppejõudude toetus.

«Idee tuleb ikkagi siis instituutidest, nemad peavad tegema selle taustauuringu ära, oma valdkonnas teadma, mis müüks, millele turgu oleks /.../ ja kui siis kõikidele küsimustele suudetakse adekvaatselt vastata, siis ei ole ka probleemi selle õppekava avamiseks.»