Kõrgharidusstrateegia 2006–2015 sätestas rahvusvahelistumise eesmärgina juba laiemalt kui Eesti kõrghariduse rahvusvahelise usaldusväärsuse kasvatamise üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse, ühisõppekavade ja kompetentsi sissetoomise teel. Põhimõtteliselt oli selle sajandi algul rahvusvahelistumise eesmärk tihedam rahvusvaheline võrgustumine, mida toetas näiteks Euroopa liidu Erasmus-programm.
Millalgi selle järel hakkas kasvama ettekujutus, et ülikoolid toimivad avatud rahvusvahelisel haridusturul omavahelise karmi konkurentsi tingimustes. Näiteks 2010. aastal Arengufondi koostatud tulevikuvisioonides[1] nähti ühe tõenäolise musta stsenaariumina, et aastaks 2015 liidavad Uppsala ja Aalto ülikoolid Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid, samamoodi nagu Põhjala pangad olid omal ajal liitnud Eesti kommertspangad.