Tulekahju. Foto on illustratiivne

FOTO: bessarabia/Scanpix

Kuula artiklit

Elektriasjad korda, manitseb elektriinsener Jüri Laurson.

Elektri kasutuselevõtust Eestis on möödunud üle viie inimpõlve. Selle ajaga oleme märkamatult kiirelt muutuval tehnikaajal sidunud end elektrist sõltuvusega sedavõrd, et ilma elektrita ei kujuta keegi elu ette. Hoolimata elektri tootmisviisist, olgu see fossiilsetest või taastuvatest energiaallikatest, on elekter jäänud ikkagi kõrgema ohu allikaks.

Elektriohu tõttu peab tarbija jälgima, et elektriseadmete kasutamisel vastaks tema elektripaigaldis «Seadme ohutuse seaduse» elektripaigaldise õigusaktides sätestatud nõuetele. Elektrist põhjustatud õnnetuste ja traagiliselt lõppenud õnnetuste hulk on küll aasta-aastalt vähenenud, kuid on selgunud, et õnnetuste põhjus on sageli «Seadme ohutuse seaduses» elektripaigaldiste kohta toodud nõuete eiramine. Eriti peaksid muret tundma elektritarbijad majades, kus elektripaigaldis on jäetud «Seadme ohutuse seaduses» toodud nõuete järgi renoveerimata, kuid kasutatakse suure võimsusega nüüdisaegseid kodumasinaid, nt elektripliite, pesumasinaid, soojapuhureid, kliimaseadmeid jt, mis põhjustavad sageli vanade juhtmete soojenemise ja kontaktide ülekoormuse.

Tihti ei arvesta tarbija, et muretsetud uue seadme elektrisüsteemi ühendamisel on nõutud kaitsejuhi olemasolu, mis vanades eramutes ja korterelamutes sageli puudub. Eriti rumalasti toimitakse ka siis, kui 10-ampriline pistik surutakse vanasse 6 A pistikupessa, mis ei vasta seadme võimsusele, mis on aga sageli tulekahju põhjus. Vanades eramutes ja korruselamutes, kus elektripaigaldist ei ole jõutud veel renoveerida ja pistikupesi on vähe, kasutatakse elektriseadmete elektrivõrku ühendamiseks pikendusjuhtmeid, millele ühendatakse külge suure võimsusega elektriseadmeid. See võib põhjustada juhtmete soojenemist sedavõrd, et põhjustab tuleõnnetuse.

Statistika näitab, et tänavu jaanuarist kuni oktoobri lõpuni on tulekahjudest päästetud 62 inimest, viga saanud 76 inimest ja tulekahjudes hukkus 32 inimest. Uurimistel on tuvastatud, et tulekahjude tekke peamised põhjused ei ole aegade jooksul eriti muutunud. Põhikohal on endiselt peamiselt suitsetamine, elektripaigaldise ja elektriseadme ohutusnõuete eiramine, samuti hooletus lahtise tule kasutamisel.

Muidugi on pärast tuleõnnetust raske ja tihti võimatu tegelikku süttimise põhjust kindlaks teha.

Kütteperiood on alles alanud ja juba on käes elektrist tingitud tuleõnnetused. 19. novembril põhjustas rikkis elektripliit tuleõnnetuse Põhja-Sakala vallas, mis tõi kaasa kolme inimese surma. Möödunud laupäeval põlesid Jõgeva vallas Pikkjärve külas elumaja seina vahel elektrijuhtmed. 30. novembril hukkus Tartus Annelinna kortermaja esimesel korrusel 55-aastane mees, põhjuseks arvati olevat hooletus lahtise tulega. Suured ohuallikad on suure võimsusega elektriseadmed, nagu soojapuhurid, elektripliidid, pesumasinad jt, mida pole renoveerimata elektripaigaldiste puhul võimalik ohutult kasutada, sest võivad põhjustada juhtmete, pistikupesades ja harukarpides ühenduskontaktide ülekuumenemise. Õnnetuste vältimiseks on ülim aeg tarbijal lasta kontrollida oma korteri või eramu elektripaigaldise tehnilist korrasolekut, milleks tuleks omanikul pöörduda tehnilise kontrolli õigust omavate akrediteeritud firmade poole.

Elektripaigaldise korrapärane hooldus ja elektriohutuse nõuete järgi renoveerimine tuleb kindlasti mitu korda odavam kui tuleõnnetusest tekkinud materiaalne kahju. Samas peab omanik teadma, et elektritöid võivad teha ainult vastava ettevalmistuse ja pädevustunnistusega elektriala töötajad.