:format(webp)/nginx/o/2018/11/30/11616583t1h1ecf.jpg)
Juhul kui Eesti-Vene piirilepinguga jääb riigiks praegune kontrolljoon, kavatseb Eestisse ümber asuda ligi tuhat Pihkva oblastis elavat Eesti kodanikku.
Postimees 1996. aastal: tuhat Eesti kodanikku soovib Petserimaalt ümber asuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui pärast piirileppe sõlmimist selgub, et Petseri rajoonis elavad Eesti kodanikud peavad jääma Venemaa alla, on esialgsetel andmetel tuhatkond kodanikku valmis Eestisse ümber asuma,» ütles Värska vallavanem Vello Lõvi.
Tema sõnul peab riik leidma neile uued elu- ja töökohad.
«Riik peab leidma selleks raha, kasvõi laenude abil,» kinnitas Lõvi.
Esialgsetel hinnangutel võib kodanike ümberasustamine riigile maksma minna sadu miljoneid kroone.
Petseri rajoonis elab Värska vallavanema sõnade kohaselt umbes 1400 eestlast, neist 840-l on ka Eesti pass.
Lisaks eestlastele elab Petseri rajoonis palju vene rahvusest Eesti kodanikke.
Võru maavalitsusele on esitanud Petserimaale jäänud vara tagastamise või kompenseerimise kohta taotluse 4100 inimest.
Petserimaal elavate eestlaste probleemide lahendamiseks loodab Lõvi kasutada riigikogu 17-liikmelise setu toetusgrupi mõju.
3.12.1996