/nginx/o/2018/11/29/11615253t1h577e.jpg)
Katrin Saks, rahvastikuminister: «Mitte-eestlaste informeeritus on kahtlemata ebapiisav. Ma julgen seda ühelt poolt väita uurimistulemustele tuginedes. Ja teiselt poolt on meil ilmuvate venekeelsete ajalehtede tiraažid väga väikesed. Raadioga on olukord veidi parem. Seal nagu uudiseid oleks, aga iseküsimus on, kui palju need kajastavad Eestis toimuvat.»
Maina Ptitsõna (62), turumüüja: «Vaatan Eestist Aktuaalset kaamerat, kommertskanalitelt filme. Rohkem jälgin aga ORTi ja RTLi, vaatan Moskvast uudiseid, Sergei Dorenko analüüsisaateid, Minu perekonda. Kui tuleb Eesti venekeelne kanal, siis vaatan ikkagi edasi ka Venemaa programme, sest Eesti räägib kõigest teises toonis.»
Dmitri Matvejev (76), raudteelane: «Elan siin juba 1950. aastast, aga eesti keelt pole jõudnud ära õppida. Töökoht ei võimaldanud. Tütred ja lapselapsed räägivad, aga mina mitte. Ja neid vanu vene inimesi, kes keelt ei oska on palju. Aga meie tahame ju ka kõike teada, meie ka elame. Praegu vaatan Venemaa kanaleid, filme, «Imede välja», ingliskeelseid metsloomafilme. Eestist aga esmaspäevast ühiskonnaprobleeme käsitlevat «Ümarlauda.»
30.11.1999
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)