Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/29/11613314t1h18f1.jpg)
/nginx/o/2018/11/29/11613307t1ha2cc.jpg)
/nginx/o/2018/11/29/11613278t1h2077.jpg)
/nginx/o/2018/11/29/11613303t1h28cd.jpg)
/nginx/o/2018/11/29/11614660t1hd9d7.jpg)
Ärisektori korruptante ühendab vastutuse eitamine, nendivad Anne Reino, Krista Jaakson, Maaja Vadi ja Mari-Liis Sööt. Näiteks altkäemaksu andmist õigustatakse sellega, et ülemus käskis või sellega, et kõik teised annavad ka. Võidakse isegi uskuda, et altkäemaksu maksmine aitab tagada ettevõtte ja töötajate heaolu.
Võib liialduseta öelda, et peaaegu iga nädal jõuab meieni infot korruptsioonihõngulistest tehingutest Eestis. Enamasti puudutavad need teated avalikku sektorit ning seetõttu võib jääda mulje, nagu oleks korruptsioon üksnes avaliku sektori pahe. Siiski nii see pole: korruptsiooni leidub selle mitmekesistes vormides ka ärisektoris. Julgeme arvata, et korruptsiooni on ärisektoris rohkem, kui oskame karta, ning ärikorruptsiooni ei pruugita osata korruptsiooniks pidada. See on nagu elevant toas, kellest küll teatakse, aga piinlikkusega vaikitakse.