Õpetajate Lehes sel reedel: kaks kolmandikku õpetajaist on üleväsinud

Õpetajate Lehes 30. novembril:

Õpetajate Leht 30.11 Foto: Õpetajate Leht

Visandades tuleviku nägu

Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere: «Kui tahame teada, milline on ühiskonna nägu ja tegu kümne aasta pärast, siis on mõttekas vaadata, kuidas elavad meie ülikoolid. Kui tahame vaadata veerand sajandi kaugusele tulevikku, siis piilub sealt vastu meie põhikoolide praegune nägu ja tegu.» Ta tõdeb muuhulgas, et tänapäeval on üha keerukam tulevikus vajalikke fakte välja valida ja neid omavahel seostada. Seda olulisem on õppimise efektiivsust hoida, rõhuda seoste arendamisele, raamidest välja mõtlemisele ja loovuse kasvatamisele.

Lastevanemate koosolek

Lastevanemate koosolekul hakati õpetajale ootamatult välja tooma ühe õpilase diskreetseid isikuandmeid. Kuidas see probleem lahendada? Tiia Kõnnussaare neljas artikkel sarjast «Dilemma».

Teisel ringil targaks ehk Mis toob inimesed tagasi kooli?

Kuidas saada õpingud katkestanud täiskasvanud tagasi kooli? Riina Kütt ja Nele Pernits kirjutavad, et meie täiskasvanute gümnaasiumid on viimase kahe aasta jooksul selle nimel palju pingutanud, avades oma kooli juures lastehoide, korraldades uuesti õppima tulnutele tasandus- ja sisseelamiskursusi, palganud neile tugiisikuid, suunanud õpetajaid täienduskoolitusele jpm.

Käisi aeg ja pedagoogika aegadeülesus

Hiljuti ilmus esmakordselt Johannes Käisi põhiteos «Õpetuse alused ja teed», mis on kirja pandud juba 1944. aastal. «Käis kirjutab sellest, mida ajaproov pole rikkunud, vaid pigem vääristanud. Ja sedavõrd ettevaatavalt, et ehk polegi veel kõige selle aeg kätte jõudnud, mida tundis ja mõtles tema,» kirjutab Tallinna Ülikooli kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme, kes soovitab õpetajal asetada Käisi raamat oma töölaual aujärjele, ent mitte liiga kaugele käeulatusest, sest rikkalikult kirjeldatud õpetamise viisid on hästi kasutatavad ka praegu.

Tartu erakooli uus maja sai nurgakivi

Tartu erakooli (TERA) Lõunakeskuse kõrval paikneva filiaali LõunaTERA lapsed kolivad järgmisest sügisest teaduspargi rendipinnalt oma uude koju. 23. novembril osalesid õpilased koos õpetajate, vanemate ja direktor Rein Uusmaaga maja nurgakivi panekul. Tegu on esimese koolihoonega, mis kerkib Tartus taasiseseisvumise järel.

Geneetik: kool peaks senisest rohkem arvestama õppijate individuaalsete erinevustega

Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis pidas loengutsükli käitumisgeneetika uurija professor Yulia Kovas Londoni Goldsmithi Ülikoolist. Tema professionaalne karjäär algas õpetajaametiga ning oma teadustöös on ta tegelnud geneetiliste erinevuste mõjuga õpitulemustele. Nende mõjude mõistmiseks ning pädevate otsuste langetamiseks vajab ühiskond palju paremat geneetika kirjaoskust, usub professor Kovas.

«Starter» aitab ka kutsekooliõppuritel äriideid vormida

Üle-eestilisest äriideede arenguprogrammist «Starter» on kujunenud järjest enam ettevõtlusõpet täiendav ja rikastav programm ning eelinkubatsioonist saamas õppetöö loomulik osa, et pakkuda eri erialade õppuritele võimalust arendada oma äriideed. Esialgu lähevad kõrgkoolid suurte sammudega ees, kutsekoolid proovivad jõudumööda kaasa lüüa.

ART õpetab viha ohjamist ja sotsiaalseid oskusi

Karin Tralla ja Maris Süld Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukoolist tutvustavad ART-metoodikat, kus elust võetud probleemseid situatsioone lahendatakse rollimänge mängides ning nende üle arutledes. Tegu on kolmest osast koosneva programmiga, mis koosneb sotsiaalsete oskuste õppimisest, viha ja agressiivsusega toimetuleku harjutamisest ja kõlbelisest arutelust.

Uuring kinnitab: kaks kolmandikku õpetajaist on üleväsinud

Tänavusel Peeter Põllu stipendiumi laureaadil, haridusteaduse doktorandil Liina Adovil on lõpujärgus doktoritöö õpihoiakute kujundamisest digikirjaoskuse kontekstis. Psühholoogitaustaga naine tegutseb ka nõustamis- ja teraapiakeskuses Katriito ning tal on teinegi uurimisvaldkond ‒ õpetajate vaimne, emotsionaalne ja füüsiline tervis ‒, mis andis ainest ka uue kursuse loomiseks. «Pingetega toimetulek pole midagi sellist, mida peaks sünnist saati oskama, vaid õpime seda terve elu,» ütleb Liina Adov.

Koolijuhid testisid oma küberhügieeni

Tartu kutsehariduskeskus on võtnud oma inimeste küberkäitumise parandamiseks kasutusele Eestis loodud küberhügieeni platvormi. Et küberrünnakute teema on järjest teravama tähelepanu all, kutsus kutsehariduskeskuse direktor Tõnis Lukas kolleegid teistestki koolidest oma teadmisi proovile panema.

Uued õppemeetodid muudavad õpitulemused kehvemaks

Soomes on 2000. aastatel õpilaste õpitulemused langenud. Helsingi ülikoolis on valminud uurimus, millega otsiti 15-aastaste soomlaste õpitulemuste languse põhjusi. Uurimus näitab, et põhjused on uutes õpimeetodites.

Ettepanekuid hariduse ja tööelu sidumiseks

Kultuuri ja hariduse kongressil Viljandis oli kõneaineks hariduse ja tööelu sidumine. Selleteemalises töötoas sündis mõttetalgutel ideid, kuidas siduda gümnaasiumi ja kutsekooli õppekavu, liikuda haridusteel ilma tõketeta ja koostada ise endale õpitee. Ja kuidas tagada, et suurte muutuste juures ei kaoks riigil võimalus saada hädavajalikke spetsialiste.

Põhikoolis teatakse kutseharidusest vähe

Eesti elukestva õppe strateegias on siht saada 2020. aastaks kutseõppesse 35 protsenti põhikoolilõpetajaid. Noorte valikute mõistmiseks tehti kevadel küsitlus. Vastustest nähtub, et noored pole kuigi valmis eriala valima. Samal arvamusel on ligi pooled vastanud lapsevanemad ja õpetajad.

Kutseharidus liigub muutustega kaasa

Eesti kutseõppeasutuste edendamise ühing saab peagi 20-aastaseks. Kutsekoolide tulevikku vaatab ühingu juhatuse esimees, Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus.