Eerik-Niiles Kross

FOTO: Tairo Lutter

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Krimmi annekteerimisel üritas Kreml oma tegevust vähemalt maskeerida, nüüd on agressioon aga häbenematu ja avalik, kirjutab Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).

Vene sõjalaevad ründasid 25. novembril Mustal merel Kertši väina lähistel Aasovi merre ja sealt edasi Ukraina Mariupoli sadamasse suunduvaid Ukraina mereväe aluseid. Avati tuli laevameeskondade pihta, haavates kuut meremeest, kolm laeva hõivati. Tänaseks on sõjavangidest madrused Krimmis Vene kohtu all, Moskva keeldub neid Ukrainale välja andmast ja president Putin keeldub president Porošenkoga telefonikõnesid pidamast. Operatsioonis osalesid ka vähemalt neli Vene sõjaväekopterit ja eriüksuslased.

Viimastel päevadel on mitmes lääne väljaandes ja isegi Postimehes kõlanud jutt, nagu oleks toimuv «kasulik mõlemale poolele», räägitakse isegi seda, et tegu oli «Ukraina provokatsiooniga». Viimast räägib muidugi eelkõige Moskva. Kuid läänes Ukraina valitsuse ja presidendi suhtes viimastel aastatel vaikselt maad võttev umbusk on loonud Moskva spinmeister’itele kahjuks viljaka pinnase taolise ogaruse levitamiseks.