Martten Kaldvee

FOTO: Konstantin Sednev

Kuula artiklit

Öeldakse, et inimene on oma harjumuste ori ja nii ka mina – vaatan alati enne magamaminekut viimasena spordiuudiseid. Külmakraadid ja värskelt maha sadanud lumi annavad märku, et oodata on põnevaid mõõduvõtte talispordialadel. No ja läkski põnevaks – irvhammastele ja funktsionääridele anti kohe kont pureda. Ikka seesama, mis viimastel aastatel Eesti suusatajatel suusad risti ajanud.

Murdmaasuusatajate kesiste tulemuste valguses valas suusaliidu president juba kustunud lõkkele bensiini ja tuhast lõid leegid eredalt lõõmama. Nemad olla teinud Eesti suusatippe koondavale klubile Team Haanja mitmekümne tuhande eurose ettepaneku. See kõlas, nagu oleks pakutud Eurojackpoti võitu, aga kokkuleppele jälle ei jõutud, ning hea oligi, sest 60. kohtade peale ongi väga raske toetust leida.

See oleks tõsi, kui need ka hooaja parimateks tulemusteks jääksid, aga hooaeg alles algas ning paremad tulemused on loodetavasti ees. Eestlane olla pikaldase loomuga ning võtabki alguses tasa ja targu. Küll jõuab, arvas juba Kalev muiste.

Kust tuleb suusaklubile raha ja milleks seda kulutatakse? Juba lihtne matemaatika ütleb, et «helde» pakkumine on väga kaugel tegelikust vajadusest. Kui jätame välja sportlaste personaalse toetuse, mida pakub EOK, siis on samade sportlaste väljasõidetud tulemuste najal saadud rahvusvahelise alaliidu (FIS) ja kultuuriministeeriumi aastaprojektide toetussummad mitu korda suuremad suusaliidu pakutust.

Ehk võtaks selle katkise plaadi ükskord grammofonilt ära ja saaks oma erimeelsustest üle?

Isegi kui pakutu ulatuks 35 000 euro kanti, on see pelgalt piisk kogu Team Haanja eelarves, mis küündib poole miljoni euroni. Näitlikustamiseks saab öelda, et pakutud summa eest saaks palgata ühe (!) maailmatasemel määrdemehe, aga seda ilma töövahenditeta, sest teist samapalju kulub stardipaketiks määrdekohvritesse, mida peaks hooaja jooksul korduvalt täiendama.

Kuluaarides on räägitud, et vastutasuks eeldati 10 protsenti toetajate logode asukohtadest, aga mitte see ei ole asja tuum. Mul tekib küsimus, kaua võib. Kas juba küll ei saa? Ehk võtaks selle katkise plaadi ükskord grammofonilt ära ja saaks oma erimeelsustest üle?

Kuuldavasti olla kevadsuve hakul kahe leeri vahele rahu saabunud ning härrasmeeste kokkuleppe kohaselt käed löödud, et lastakse üksteisel omi asju teha. Üks ei sega teist ja teine esimest.

Filantroop Warren Buffet on öelnud: «Kui soovid minna kiiresti, mine üksi. Kui soovid minna kaugele, mine koos teistega.» Üheskoos minnes jõutakse ikka kaugemale ja kes teab, võibolla saabuvad sel moel varsti tagasi ka suusatamise kuldajad, nagu olid Kristiina, Andruse ja Jaagu ajal. Alustuseks tuleks üles leida koostöövaim ja austus üksteise tegemiste suhtes. Meil pole aega ajaloo kulgu lihtsalt kõrvalt vaadata, vaid ikka üheskoos tegusid teha, parema Eesti nimel!