Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/03/20/15957542t1h73e4.jpg)
/nginx/o/2018/11/27/11607414t1h2044.jpg)
Miks lisas riigikohus Venemaa piiridest lahkumise kohustusele sajand hiljem täpsustuse «(Eestisse sõitmine)», kui see ei tulenenud tollastest õigusaktidest ega valitsuse praktikast, küsib aastaid opteerimise ajalugu uurinud Andres Aule seoses Abhaasia eestlase Alli Rutto juhtumiga.
Riigikohus otsustas märtsis, et kui Tartu rahulepingu alusel Venemaal 1920.−22. aastani Eesti kodakondsusesse vastu võetud inimesed (optandid) ühe aasta jooksul Eestisse ei sõitnud, ei olnud nad Eesti kodanikud, nende järglased aga ei ole seega sünnijärgsed Eesti kodanikud. See kohtuotsus jättis õhku küsimärke. Peatuksin paaril.