Margit Sutrop: populism ei luba rände probleemidest rahulikult rääkida

Margit Sutrop Foto: Mari-Liis Pintson

ÜRO ränderaamistiku arutelu näitab, kui suured on rändega seotud hirmud ja kui kerge on selle teemaga poliitilist kapitali koguda. Tundub, nagu oleks rändeleppega ühinemine või mitteühinemine Eesti tuleviku kõige olulisem küsimus. Aga kas ikka on, küsib TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, professor Margit Sutrop (Reformierakond).

Rändega seotud hirmude võimendamine populistide poolt teeb võimatuks rahuliku arutelu rände teemade üle ja juhib tähelepanu kõrvale tegelikelt probleemidelt.

Kuigi kolm viimast aastat on Eesti rändesaldo positiivne, pole meie probleemiks mitte suur sisseränne vaid Eesti kodanike väljaränne, elanikkonna vananemine ja süvenev tööjõupuudus.

Eesti Statistika Kvartalikirjas 2/2018 ilmunud Alis Tammuri artiklist saame teada, et ajavahemikul 2000-2015 vähenes Eesti rahvaarv 88 000 inimese võrra, sh välisrände tõttu ca 42 000. Väljarändajate hulgas on Eesti kodanikke 2/3. Kõige enam lahkub just 20-39 aastaseid noori, naisi poole rohkem kui mehi. See mõjutab omakorda sündide arvu.

Sisserändajate hulgas on ülekaalus Soome, Läti, Ukraina ja Vene kodakondsusega inimesed. Pooled sisserändajatest on tagasi kodumaale pöörduvad Eesti kodanikud. Kümneid tuhandeid võõrsile elama ja töötama suundunud Eesti kodanikke annab ilmselt veel koju tagasi oodata.

Tagasi pöördumise otsuses mängib suurt rolli ka see, milline õhustik ja vaimne kliima kodumaal valitsevad. Kui mujal ollakse näinud sõbralikumat ja erinevusi aktsepteerivamat ühiskonda, tekitavad siinsed jäigad arusaamad kummastust. Lisaks on paljudel välismaalt koju pöördujatel mõnest teisest rahvusest elukaaslane. Kui nemad tunnevad end Eestis tõrjutuna ega kohane, siis ei tule ka eestlaste tagasipöördumisest midagi välja.   Huvitav on vaadata 2018. aasta Eurobaromeetri küsitlust, mis toob hästi välja eestlaste vastuolulise suhtumise rändesse. Küsimusele «Kas te pooldate seda, et Euroopa Liidu kodanikud võivad elada, töötada ja tegelda ettevõtlusega Euroopa Liidu igas paigas?» vastas 95 protsenti Eestis küsitletuid, et nõustub sellega täiesti.