Teadlaskond keerab selja. Mitte üksnes valitsusele, need ju tulevad ja lähevad. Aga keerab selja Eesti ühiskonnale. Nagu ütles üks mu kolleeg: «Praegu on ülikool lihtsalt koht, kust saab pisut palka, sooja ruumi, IT-toe ning muu sarnase. Projekte taotletakse oma firmade kaudu, paremal juhul võttes ülikooli taotluse juurde oma usaldusväärsuse tõstmiseks.»
Teadusrakendusi tehakse välismaa rahaga välismaa ettevõtetele. Õlekõrrest haaramisena tundub ka lootus leida rahakitsikusest väljapääsu välisüliõpilaste konveierkoolitamisega. Milliseid tagajärjed on kõrghariduse ümberorienteerimisel Eesti ühiskonna vajadustelt rahahäda rahuldamisele, loodan lugejale lähemalt avada juba järgmises numbris. Etteruttavalt öeldes: kitsikus muudab müüdavaks.