Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/26/11603564t1h74d5.png)
/nginx/o/2018/11/26/11604134t1hea7e.jpg)
Hoolimata sellest, et Itaalias võimul olevad populistid žongleerivad väga julgelt riigi eelarvega ja on üldse oma sõnumi poolest ebameeldivad, on siiski häid põhjusi hoiduda sealset valitsust jäigalt hindamast, kirjutab Bill Emmott, ajakirja The Economist endine peatoimetaja ja raamatu «Lääne saatus» («The Fate of the West») autor.
Populistliku majanduspoliitika senist kesist tulemuslikkust silmas pidades oli arusaadav, et Euroopa Komisjoni esimene, instinktiivne samm oli astuda järsult vastu Itaalia valitsuse 2019. aasta riigieelarve projektile. Kuid seeläbi määras komisjon ühtlasi Itaalia majanduse jätkuva stagnatsiooni küüsi, mis sisaldab palju suurema poliitilise kriisi ohtu.