Juhtkiri: rändekompakt – «jah» ainult koos selge avaldusega (5)
26. november 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu arutab täna avaldust ÜRO globaalse rändekompakti kohta. Jätame esialgu kõrvale sisepoliitiliste sammude analüüsi ja mõjude ennustamise. Tingimusel, et riigikogu ja/või valitsus lisab oma selgesõnalise Eesti rahvuslikke huve deklareeriva avalduse, võib Eesti rändekompakti protsessiga liituda.
Postimehe toimetus toetab seega seisukohta, mida reedese Postimehe arvamusküljel väljendas akadeemik Lauri Mälksoo: «Jään oma debati alguses väljendatud seisukoha juurde, et rändekompakt pole kõige õnnestunum dokument. Siiski saab Eesti sellega oma muid olulisi geopoliitilisi huve arvestades liituda, lisades sinna valitsuse või parlamendi selge seisukohavõtu, et juriidilisi kohustusi (näiteks võimalust seda dokumenti riigisisestes kohtutes argumendina kasutada) rändekompakti heakskiitmisega Eestile ei kaasne.» («Rändekompakt ja rahvuslikud huvid», PM 23.11)
Kuna Jüri Ratase juhitav valitsus ei ole vähemalt ÜRO rändekompakti asjus otsustusvõimeline, sõltub tulemus sellest, kas riigikogu avaldus nõuab valitsuse otsust või mitte.
Eesti riigikogu avaldus ei pea olema «lindude keeles» tõlgendus selle kohta, mis on «Globaalne ränderaamistik», vaid ütlema, mida arvab asjast Eesti parlament, seepärast oleks mõistlik arvesse võtta Vabaerakonna vastavaid ettepanekuid. Samuti oleks arukas lisada avaldusse Vabaerakonna osutus: «Samal ajal esitab raamistiku sõnastus põhjendamatu enesestmõistetavusega mitmeid subjektiivseid, rännet idealiseerivaid väärtushinnanguid, millega riigikogu ei nõustu.»
Igati mõistlik oleks järgida juba riigikogu avalduses akadeemik Mälksoo ettepanekut nimetada sedasorti ÜRO dokumente edaspidi ka eesti keeles nii, nagu on nende nimi koostamise (st inglise) keeles – kompaktideks. Jätame toreda sõna «raamistik» nendeks puhkudeks, kus me ise ka ja seejuures kõik ühtmoodi aru saame, kuidas nimetus ja dokumendi olemus kokku lähevad.
Reformierakond on esitanud paranduse, mille järgi riigikogu peab vajalikuks, et otsuse rändekompaktiga liitumise asjus langetaks valitsus. Sotsiaaldemokraadid on sellele vastukaaluks lisanud lause, mis ei nõua täiendavat valitsuse otsust: «Riigikogu on veendunud, et Vabariigi Valitsus korraldab välissuhtlemisseaduse § 8 lg 1 p 12 alusel riigikogu antud suuniste täitmise.» Kuna Jüri Ratase juhitav valitsus ei ole (vähemalt selles asjas) otsustusvõimeline, sõltub neist kahest vastandlikust ettepanekust ilmselt ka homse hääletuse tegelik tulemus.
Isamaa ja EKRE on selle poolt, et Eesti ei liituks rändekompaktiga. Seejuures on Isamaa sõnastuses selgeid mõtteid, mis sama hästi sobiks ka avaldusse, mis ikkagi lõpuks lubaks valitsusel rändekompakti protsessiga ühineda. Määravaks saab ikkagi eelmises lõigus kirjeldatud valik: kas riigikogu nõuab valitsuse otsust või mitte.
Omalt poolt õhutame osalisi, et oponentide suhtes oldaks lugupidavamad. Sõnad «hüsteeria» või «riigireetmine» ei ole need, millele saaks toetada konsensust.