Andres Anvelt

FOTO: Andrus Peegel

Eesti poliitikas on olnud vähe neid, kes oleksid elanud nii kirevat elu kui äsja poliitikale joone alla tõmmata otsustanud sotsiaaldemokraadist siseminister Andres Anvelt. Kui keegi praegustest ministritest üldse päriselt elu on näinud, siis tema.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Anvelt on oma poliitikuteele eelnenud ametites kokku puutunud inimestega, keda enamik meist kunagi silmast silma ei näe: odekolonni lonksavate paadialustega, kallilt lõhnastatud valgekraeliste kurjategijatega, igat sorti varganägude ja nii külma- kui ka kuumavereliste palgamõrvaritega. Ta tunneb nime- ja nägupidi suurt hulka pisemaid ja suuremaid pätte, kellest osa istub vangis või läheb sinna varsti – aga ka sääraseid, kes kunagi kinni ei lähe, sest nende kuritegude tõendamine käib politseile ja prokuratuurile üle jõu. Ta on tulistanud inimest ja ise püstolitoru ees seisnud.

Miilitsakoolist otseteed kriminaaljälitusse läinud Anvelti karjäär kulges tõusujoones keskkriminaalpolitsei juhi kohani välja. Pärast politseikooli juhtimist ja kaitseväe juhatajale nõuandmist tegi Anvelt kannapöörde ja hakkas poliitikuks – selleski vallas läks karjäär järjekindlalt ülesmäge kuni justiits- ja siseministri kohani välja.