Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/01/12/6246709t1h2371.jpg)
Seal sa siis oled ning vaatad selgete, uudishimulike ja pisut pelglike silmadega elusaid loomi. Tunned nende ängi. Puur puuri ning aedik aediku järel. Mitukümmend tuhat hukkamise ootel vangi, igaüks oma ruutmeetrises vanglas, kuhu ta on sündinud ja kust ta väljub ainult ümberpaigutamiseks, paaritamiseks või hukkamiseks. See viimane on päris kindel, kirjutab Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus kommunikatsioonispetsialist Sven Paulus.
Juhtub, et saad ühel hommikul kutse, millest pole põhjust keelduda. Veidi hiljem annad allkirja, et oled viimased kaks päeva viibinud Eestis (karantiininõuded) ja siis võtavad teie gruppi vastu silmapiirini ulatuvas rivis aedikud. Nende keskel on käik ja kummalgi pool seda kauneid loomi täis puurid. See on koonduslaagri ja tapamaja ühendasutus ehk Baltimaade suurim karusloomafarm.