Sel korral pakun ideid reisi- ja autohuvilistele. 20 aastat tagasi osalesin koos ajakirjanikuga Ida-Euroopa ja Baltimaade pressile mõeldud Saab Automobile AB üritusel Rootsis. Käik Trollhättanis asuvasse Saabi autotehasesse oli elamus, sest senini olin autode tootmist vaid ekraanil näinud ja Rootsi sõiduautode erilisest turvalisusest ainult jutte kuulnud.

Trollhättani kauni kose ja kanali kõrval kujunes sealseks turismiobjektiks Saabi automuuseum, mis sai uued ja avaramad ruumid vanas tehasehoones, kui tähistati 50 aasta möödumist Saabi esimese automudeli esitlusest. Ekspositsioon andis hea ülevaate Rootsi autotööstuse ja disaini arengust. Nostalgiliseks tagasivaateks olid autod seeriatootmisest, eksperimentaalsed mudelid, prototüübid ja ralliautod.

Meie päev algaski automuuseumis, kus muuseumijuht Peter Bäckström selgitas, et lennukitootjana tuntud Saab AB otsustas pärast sõda oma konstruktorite oskusi kasutada ka autode tootmisel. 1947. aastal jõudis Saab esimese sõiduautoni, mis omaduste ja aerodünaamilise kere poolest erines paljuski teistest tollastest. 1969. aastal võttis tootmise üle Saab-Scania AB ning 1989. aastast kandis firma Saab Automobile AB nime. Kahele tasapinnale paigutatud väljapanekus oligi aukohal 1947. aastal esitletud esimese sõiduauto prototüüp UR Saab (tuntud ka kui Saab 92001), millest ka ekspositsiooni tutvustamist alustati. Sellele järgnesid 1949. aasta lõpus Trollhättanis seeriatootmisse läinud esimene Saab 92 ning 1956. aastal valminud Saab 93 koos nende variantidega. Pilkupüüdvaimad olid selle eksperimentaalne variant Saab Monster ja stiilne Saab Sonett (tuntud ka kui Saab 94 või Super Sport), 1960. aastal lisandusid Saab 96 ja 95. Seejärel esitleti 1967. aastal mudelit Saab 99, mille seeriatootmine koos variantidega algas kaks aastat hiljem. 1977 jõuti Saab 99 Turboni, aasta hiljem oli turul Saab 900. Sellele järgnesid juba tollal uuemad mudelid - Saab 9000 ja Saab 9-3 variantidega.

Autod tegi eriliseks see, et konstrueerimisel kasutati lennukiinseneride oskusi ja leidlikkust nii materjalide puhul kui salongi sisustuses. Algusest peale on toodetud autod olnud parema juhitavuse nimel esisillaveoga. Konstruktorid arvestasid eelkõige põhjamaise tarbijaga, keskendudes sellele, et karmis kliimas ja talvise libedaga oleks auto hästi juhitav, sõiduks turvaline ja mugav. Tavapärasest erines ka pagasiruum, kuhu sai asju paigutada erilisi kinnituselemente ja kaitsevõrke kasutades sama turvaliselt kui lennukis. Võib öelda, et salongis oli iga detail põhjalikult läbi mõeldud ja juhile käepäraselt lahendatud.

1998. aasta oktoobri lõpus uuesti seal olles toimus uute mudelite 9-3 ja 9-5 esitlus. Tutvunud Saabi arengulooga, liikusime ühte tehase tsehhidest, kus parajasti 9-3 autosid monteeriti. Pärastlõunane aeg jäi proovisõiduks uute mudelitega. Mõlemad neist esindasid hästi Saabile omaseid jooni. Sel ajal kui ajakirjanik tegi tutvust juhtpaneeliga, vaatas üle nupud ja muud juhtimist hõlbustavad nüansid, püüdsin end kõrvalistmel võimalikult mugavalt istuma seada. Kui kaaslane rooli keeras ja masina sõiduomadusi nautis, uudistasin mina ümbrust ning hindasin sõidumugavust ja disainerite leidlikkust. Vahelduvates teravas päikesepaistes ja vihmahoogudes vilksatasid kurvilisel teel mööda tuuleveskid ja majad, sügisvärvides loodus ja vikerkaar... Üllatust pakkusid aga Rootsis tee-ehituses normiks saanud kitsad teeveered ja järsud teeäärsed kraavid. Läbisime kokku ligi 200 km, poolel teel vahetasime autot.

Testsõidult saabudes külastasime disainikeskust, kus autodisainerid ka tulevikuvisioonidest juttu tegid. Õhtul vahetasime ühisel koosistumisel päevamuljeid ja just sealkuuldu jäi lisaks muuseumile eredaimalt meelde. Tehases rõhutati korduvalt, kui turvaline on Saab, ning sellele saime õhtul koos ajakirjanikuga kinnitust ka päriselust. Meiega ühte lauda istus üks tehase esindajatest. Selgus, et ajal, mil kaheksa Saabi ajakirjanikega Trollhättani ümbruse kitsastel ja märgadel teedel kohati lubatust suuremal kiirusel testsõite tegid, toimus avarii kolonni lõpus kaasasõitnud Saab 9000 autoga, mida juhtis meie vestluskaaslane.

Kaldudes liiga palju parempoolsele teeäärele, tegi juht järsu pöörde vasakule ja kaotas auto üle kontrolli. Ta põrutas hooga vastu seina ja rullus mitu korda üle katuse põllule. Auto praktiliselt hävis, kuid kogenud juht pääses peaaegu vigastusteta. Vaid paar näppu olid muljutud, sest ta oli pannud käe pea ja auto lae vahele. Õnnelikust õnnetusest ametlikult ei räägitud, kuigi just see vahejuhtum ekstreemses olukorras oli hea näide auto turvalisusest.